aga kunagi ei saa kindel olla, et need märgid mida meie geniaalsed ajaloolased loevad on õiged. Stonehenge ehitamine Stonehenge on ehitatud keset kriidimadalikku Lõuna-Inglismaale, täpselt selle keskele. Seda ümbritseb suur ja avatud Wiltshire maastik, mis paistab silma oma ajalukku läinud sündmustega ja ka sellega, et sellel maal on tegusid teinud mitmed erinevad rahvad, kes kõik on andnud oma osa Stonehenge-le. Stonehenge on ehitatud suurtest sinaka värvusega kiltkividest, mis on arvatavasti kohale toodud Lõuna-Walesi mägedest. Kivid on pandud püstiselt ringi ning nende peale veel risti samasugused kivid. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuserauakujuliselt, mida on näha ka tänapäeval ning kolmikkivi ette suur roheline liivakivi rahn, mida nimetatakse altarkiviks. Kuna need on üpris hiiglaslikud siis inimesed on hämmingus, et kuid tollal ajal, kui tehnika oli täiesti algeline ja polnud olemas masinaid ega tööriistu,
Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga 3 osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed
Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. · Teine ehitusejärk algas 3200 aastat eKr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Ka selle ehitamise aja 80 kivi pärinevad 320 kilomeetri kauguselt Prescelly mägedest Kagu-Walesis. Kivisid transporditi parvedel alguses mööda merd ja seejärel mööda Avoni jõge. Maismaal kasutati vedamiseks ilmselt rullikuid, sest nomaadid ratast ei tundnud. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed
o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest, kammkeraamika perioodidel ka kiltkividest ning luust ja sarvest. Luust on tehtud ka peitleid, mis on talbadest kitsama tööteraga. Noorkeraamika kultuuris esineb vaheseid tulekivist raieriistu. Omaette rühma moodustavad silmaga kivikirved, mille hulgas domineerivad nn. venekujulised kivikirved ja lameselgsed kirved. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist, kiltkivist ja luust nooleotsi, tulekivist ja luust odaotsi, luust pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi.
Ehitamisega tehti algust umbes 5500 aastat tagasi e 3500 aastat e. Kr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses ka vallikraav koos 56 süvendiga nn. Aubrey augud. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e. Kr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist sammastest kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohale toomiseks kasutati kogu kohalik tööjõud. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuseraua kujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks
nepaalikeelset Sagarmatha- tõlkes taeva valitseja. Ent mägi asub Nepali riigis, siis viimane ongi ametlik nimi. Enim tarvitatakse siiski vanimat nime Everest. Pärast Everesti avastamist pole rohkem kõrgemat mäge leitud. Küll on aga ümber mõõdetud ja arvutatud Everesti enda kõrgust, sest mõõduriistad on ju täpsemaks läinud. Praegu peetakse õigeks kõrguseks 8848 meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist, lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku. Esimestena jõudsid igilume ja liustikega kaetud Everesti tippu uusmeremaalane Edmund P. Hillary ja serpa Tenzing Norgay 29. mail 1953. aastal. Himaalaja Dzomolungma mägi asub Himaalaja mäestikus. Himaalaja tähendab sanskriti keeles ,,lume kodu". See on kurdmäestik Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval, pikkus umbes 2500 km, laius kuni 350 km. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik; keskmine kõrgus 6000 m, kõrgeim tipp Dzomolungma 8848 m
annaabi.ee 
