isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Eksperiment: Möödub mitu põlvkonda Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele erineda võib ka geneetiline struktuur geenitriiv Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.
23. Selgita liigi mõistet? Liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 24.Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumist võib takistada: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, erisugused suguelundid, sugurakkude biokeemiline sobimatus, hübriidide eluvõimetus. 25.Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Liikidel taistab ristumist ruumiline eraldatus. Näiteks Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 26.Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 27.Nimeta liigitekke peamised tegurid?
1. Geograafiline isolatsioon Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Darwini 4 põhiseisukohta: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke
38) Selgita liigi mõistet? Liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 39) Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumist võib takistada: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, erisugused suguelundid, sugurakkude biokeemiline sobimatus, hübriidide eluvõimetus. 40) Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Liikidel taistab ristumist ruumiline eraldatus. Näiteks Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 41) Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand
Nende kehas voolab hapnikurikas veri. Roomajad on lahksugulised. Viljastamine on sisene ja loode areneb nahkja koorega munas. Ka vees elavad roomajad tulevad sigimise ajaks maismaale. Paljudel madudel esinevad mürginäärmed. Need avanevad mürgihammaste tipus. Mürk on madudele enesekaitseks ja saagi tabamiseks. Kõik maod, enamik sisalikke ja osa kilpkonnadest on röövtoidulised. Nad näevad ainult liikuvat saaki. Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks.
annaabi.ee 
