........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemideks, mis tagavad meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge liinid (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Transformaator koosneb kinnisest rauasüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähisega pooli. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka
erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge generaatori klemmidel, kust elekter juhtmetesse läheb, jääb enamasti keskpinge piirkonda, mis Eestis on 15 kV (kilovolti). Sealsamas elektrijaamade juures asuvad esimesed alajaamad, mis töötavad tavapärasele vastupidiselt ehk pinget tõstvana. Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne
..........9 2 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemiks, mis tagab meile elektrienergia ka mõndade süsteemi osade rikete korral. Elektrienergia tarbijateni toimetamiseks on kasutusel kõrgepinge (kuni 330 kilovolti) ja madalpinge liinid (kuni 400 volti). Pinge muutmiseks kasutatakse transformaatoreid. Pinget tõstetakse elektrijaama juures olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini.
ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pige korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub
nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. (2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Üleriigiline planeering • Eesti 2010 • Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus) • Liikumisvabadus • Valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine
annaabi.ee 
