Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. Newtoni II seadus SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (Jõud = mass korda kiirendus) Millega jõudu mõõdetakse? Jõudu mõõdetakse ühikutes: Amper, kilovatt, njuuton, düün, kilopond, naeljõud, sthene, kip. Need ühikud iseloomustavad mootorsõiduki võimekust ja elektriliste seadmete võimekust. Illustreerivad pildid Allikad http:// ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/11/teh_meh_pohialus ed/jud.html http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud Tänan tähelepanu eest!
1 ööpäev 1d 86 400 s Aeg 1 tund 1h 3600 s 1 minut 1 min 60 s Pöörlemissagedus 1 pööre minutis 1 p/min 1/60 s1 = 1/60 Hz Kiirus 1 kilomeeter tunnis 1 km/h 0,278 m/s Mass 1 tonn 1t 1000 kg Jõud 1 kilopond 1 kp 10 N 1 kilovatt-tund 1 kWh 3,6 x 106 J 1 dzaul 1J 0,278 x 106 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 1019 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE
mass m kilogramm(kg) - aeg t sekund (s) sekund (s) temperatuur T kelvin (K) celsius (C) elektrivoolu tugevus I amper (A) amper (A) valgustugevus kandela (cd) - ainehulk mool (mol) Tabel 2. Tuletatud ühikud jõud F Newton (N) kilopond (kp) 1N=(l kg×m)/s2 pindala A m2 m2 maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2)
mass m kilogramm(kg) - aeg t sekund (s) sekund (s) temperatuur T kelvin (K) celsius (C) elektrivoolu tugevus I amper (A) amper (A) valgustugevus kandela (cd) - ainehulk mool (mol) Tabel 2. Tuletatud ühikud jõud F Newton (N) kilopond (kp) 1N=(l kg×m)/s2 pindala A m2 m2 maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2)
annaabi.ee 
