2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli? 14. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 15. Mitu vee molekuli on 15 millimoolis vees? 16. Mitu mooli on 4 kilogrammi CaCO3 ? 17. Mitu raua aatomit on 8 moolis rauas? 18
· 1u(süsinikuühiku) mass on 1,6 · 1027 kg · Vee molekuli mass on seega ·18 · 1,6 · 1027 = 2,88 · 1026 kg KUI SUUR ON VEE MOLEKULI LÄBIMÕÕT? Kasutame kaudset määramist 1 kilomool vett RUUMALA KAUDU KUI SUUR ON VEE MOLEKULI LÄBIMÕÕT? · Ühe kilomooli vee mass M on 18 kg · Ühe kilomooli vee ruumala on arvutatav valemist = M/V => V = M/, kus on vee tihedus ( = 1000 kg/ m3 ) · Ühe kilomooli vee ruumala V on V = 18:1000 => V = 18 · 103 m3 · Ühes kilomoolis on 6,02 · 1026 molekuli (Avogadro arv) · 18 · 103 m3 :6,02 · 1026 = 3 · 1029 m3 on ühe molekuli ruumala · Molekuli läbimõõt on suurusjärgus 1010 m BROWNI LIIKUMINE BROWNI LIIKUMINE BROWNI LIIKUMINE MOLEKULAARJÕUD TÕUKEJÕUD ON ÜLEKAALUS KUI R < R0 R0 1 F ~ R R9 TÕMBEJÕUD ON ÜLEKAALUS KUI R > R0 1 R0 R F ~ R7
Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuli- selt võrdne tema molekulmassiga. Avogadro arv NA = 6,023 1026 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ).
Molekulaarkineetiline teooria püüab seletada kehade või süsteemide omadusi ( rõhku , temperatuuri, lineaarseid mõõte jne. ) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Kilomooliks nimetatakse aine hulka, mille mass kilogrammides on arvuliselt võrdne tema molekulmassiga. 26 Avogadro arv NA = 6,023 10 1/kmol ning näitab molekulide arvu ühes kilomoolis aines. 8.2.Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 8.3.Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t 0 ) on antud gaasihulga ruumala ( V ) pöördvõrdeline rõhuga ( p ).
Et kg- molekulide massid suhtuvad nagu vastavad molekulmassid, siis sisaldab iga aine kilomool ühepalju molekule: N A=µ/Mmu, mis arvuliselt võrdub 1/mu. NA-d nim. Avogadroarvuks ja on leitud, et selle väärtus on: NA=6,023*10 261/kmol. MÕÕTMED: on loomulik oletada, et vedelikus paiknevad molekulid küllalt tihedalt üksteise vastas. Seepärast võime määrata ühe molekuli ruumala ligikaudu, jagades mingi vedeliku kilomooli ruumala molekulide arvuga kilomoolis (N A). Ühe kilomooli vee (s.o. 18kg) ruumala on 0,018m 3. Järelikult jääb iga molekuli osaks ruumala 0,018m 3/6*1026=30*10-30. Siit järeldub, et molekulide lineaarmõõtmed on ligikaudu 30*10-30m3 3*10-10m=3 A. Teiste molekulide mõõtmed on samuti suurusjärgus mõni ongström. §62. Ideaalse gaasi olekuvõrrand, isoprotsessid ja nende graafikud. Boyle´ I Mariotte seadus jääval temp.-il muutub antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeliselt ruumalaga. Analüütiliselt kirjut
annaabi.ee 
