mõnikümmend korda rohkem- see ongi ülitugeva kasvuhooneefekti üks olulisi tegureid. Kuid kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht, mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü.Ugaste ,,Füüsika gümnaasiumile III Aine ehitus, kosmoloogia, nüüdisaegne maailmapilt" , Tallinn 2000 Ülo Ugaste ja AS Bit, lk. 109 3. M. Baumann, W. Hopkins, L.Nolletti ja M.Soluri ,,Mis on maailmaruumis", Sinisukk 2005, lk. 80 4. U.Veismann ja R.Veskimäe ,,Universum valguses ja vihmas", Tallinn 2005, lk83-83 5. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/captions/venus/sifmons.htm 6
maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi. Samuti märgati kummalist käitumist loomade käitumises. Maavärina eel võib juhtuda, et rotid lahkuvad majadest, maod roomavad massiliselt oma urgudest välja, koerad käituvad kummaliselt. Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks maavärinate ennustamise viisiks. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Avastus, et on võimalik esile kutsuda ka kunstlikke maavärinaid, on viinud teadlased mõttele, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat. Mõnikord püüavad seismoloogid maavärinat ära hoida. Selleks pumbatakse
Märgati ka, et loomi haarab imelik rahutus. Hobused lõhuvad latreid ja tarasid, püüdes vabadusse pääseda; lehmad ammuvad meeletult, kanad lendavadehmunult puude otsa, koerad hauguvad ja ei tahaoma kuuti minna; lõvid, tiigrid, ahvid visklevad hullunult puurides; maod ja sisalikud ronivad urgudest väljaisegi keset talve; kalad on rahutud ja visklevad veest välja; linnud sagivad käratsedes õhus ja lendavad mujale. Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks maavärinate ennustamise viisiks. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Avastus, et on võimalik esile kutsuda ka kunstlikke maavärinaid, on viinud teadlased mõttele, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat. 9 SUURIMAD MAAVÄRINAD
Kiirstaatiline mõõtmismeetod (inglise keeles rapid static; fast static) Kiirstaatiline meetod on paljuski sarnane staatilisele. Ainsaks erinevuseks on lühem mõõtmiste aeg. Kasutades kiirstaatilist meetodit, võime vähendada näiteks ühetunnist mõõtmiste aega (staatilise meetodi puhul) 5-20 minutini. Minimaalne satelliitide arv, mida kasutatakse, on 4 (soovitav 5 või enam). Ka siin vajatakse avatud horisonti 15º ulatuses. Kiirstaatilist meetodit võib kasutada kuni 20 kilomeetriliste vahemaade puhul, kuid teda on võimalik kasutada vaid kahesageduslike vastuvõtjate ja spetsiaaltarkvara olemasolul. Üks vastuvõtjatest asub kindelpunktil ja püüab kõiki nähtaval olevaid satelliite. Teine vastuvõtja liigub mööda punkte, peatudes neil hetke. See meetod on ideaalne, kui on vaja mõõdistada lühikese ajaga palju punkte.Kiirstaatilist meetodit võib rakendada madalama klassi geodeetilise põhivõrgu loomisel ja kaardistamistöödel. Kinemaatilised mõõtmismeetodid
annaabi.ee 
