1978 1980 inimeste keskmine kaloritega varustatus Tsaadis 76%ni ööpäevasest energiavajadusest. Samuti töötasid FAO ja WHO välja inimese energiavajaduse "kriitilise taseme" s. o. energia hulga, mis on vajalik minimaalseks kehaliseks tegevuseks (riietumine, pesemine, söömine) tingimusel, et organism ei ole kasvueas. Selle standardiga peetakse silmas nälja selgelt ilmnevaid äärmuslikke vorme. Mõnevõrra leebemaks näljakriteeriumiks peetakse keskmisest energiavajadusest 250 kilokalori võrra normidest vähem tarbimist . TOITLUSKRIIS ARENGUMAADES Kui aastatel 1990 1992 kannatas FAO andmetel arengumaades alatoitumuse all, mis tähendab, et nad ei saanud piisavalt kas kaloreid või valku või mitte kumbagi, 830 miljonit inimest, siis aastateks 1995 1996 oli see arv kahanenud 790 miljonini . Kuid maailma liidrite poolt 1996. aastal väljaöeldud plaani kahandada seda arvu 2015. aastaks 400 miljonini, praeguse tempo juures, milleks on alatoitumuse all
väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast. Loomuliku kao vähendamiseks loetakse optimaalseks trümmi temperatuuriks -18...-20°C. Temperatuuril -10°C aurub iga trümmi tuleva soojuse kilokalori kohta 0,3g vett, temperatuuril -18°C aga 0,17g. Kaalukadu soodustab ka temperatuuri kõikumine trümmis. 5 Trümmi õhu niiskus peab olema selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus trümmis peab olema 90...95% piirides, Kuivamise vähendamiseks peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub ka liha rasvasusest, mida rasvasem on liha, seda väiksem on kuivamine
väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas. Peamiselt kaotab inimene vedelikku higistamise teel, uriiniga ja kopsude kaude veeauruna. Organismis peab vedelikubilanss olema tasakaalus ning kaotatud vedelik tuleb taastada. Mehed vajavad vett rohkem kui naised, mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku ööpäevas, kuna keskmise füüsilise aktiivsusega inimese veevajadus on umbes 1 ml ühe kulutatud kilokalori energia kohta. (Portaal Toitumine. Vesi) 16 7.3 Vedelikukaotus Vedelikukadu organismist füüsilisel tööl oleneb koormuse mahust ja intensiivsusest ning kliimast. Intensiivse koormuse korral ja/või kuumas kliimas on keha vedelikukaotus oluliselt suurem. Organism kaotab keskmise intensiivsusega treeningul 0.5–1,5 liitrit vedelikku tunnis, intensiivsel kehalisel pingutusel tunduvalt rohkem
annaabi.ee 
