hertsides (1 Hz = 1 s-1) Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: v=f Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest
(ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud, tarbib voolu ainult rakendatav koormis. Teisisõnu ei lange lüliti peal mingit pinget.[1] Sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt sisendsignaalile. Telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses kasutatakse
(negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Suuremaid sagedusi mõõdetakse kilohertsides (kHz), megahertsides (MHz), gigahertsides (GHz) ja terahertsides (THz) 3 kiloherts 1 kHz = 1·10 Hz = 1000 Hz 6 megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Raadio- ja televisioonitehnikas on kasutusel palju kõrgemad
Võtnud tuletise, saame 17 HELI KIIRUS Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse korrutisega: Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest
(negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz) T periood sekundites (s) Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Suuremaid sagedusi mõõdetakse kilohertsides (kHz), megahertsides (MHz), gigahertsides (GHz) ja terahertsides (THz) 3 kiloherts 1 kHz = 1·10 Hz = 1000 Hz 6 megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Raadio- ja televisioonitehnikas on kasutusel palju kõrgemad
annaabi.ee 
