I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5
Kaasneb kiirgusega aine liikumine ühest kohast teise? 14. Sõnasta soojusülekande mõiste. 15. Nimeta kolm soojusülekande liiki. 16. Millises agregaatolekus ainetel on konvektsioon võimalik? 17. Mida tähendab mõiste soojuslik tasakaal? 18. Mitme kraadi võrra kasvab 0,5 liitri vee temperatuur, kui selle siseenergiat kasvatada 200kJ võrra. 9I füüsika (7) 25.september 2012 1. 2,5 liitrile veele algtemperatuuriga 60°C anti 25 kilodzauli soojusenergiat. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamist. m=2,5kg=2500g 25000J/4,19=5967cal t=5967cal/2500g=2,4K t=t0+ t=60C+2,4C=62,4C Tunni teema: KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE. ERISOOJUS. Lk.27-36 2. Kuidas on soojushulka tähistatud selles õpikus? Jõu tähiseks on F. 3. On soojus ja temperatuur sama tähendusega füüsikalised suurused? 4. Jõu põhiühik on njuuton, mille tähiseks on N
tsüaanobakterid, purpursed sisaldavad bakteroklorofülli, nende neelamiskarakteristikud erinevad vetikate omadest. Neeldumismax on 830-920nm. Hingamine Protsess, kus orgaanilised ained (süsivesikud) oksüdeeritakse veeks ja CO 2'ks. Saab toimuda pidevalt, ei olene valgusest. Ainus protsess, mida ei saa peatada. Glükoos+ hapnik=süsinikdioksiid+vesi Produtseeritava energia hulk oleneb algmaterjalist. 1 moolist rasvast saab 9959 kilodzauli energiat. 1 moolist glükoosist aga 2870 kilodzauli. Seega annavad sama koguse juures rasvad tunduvalt rohkem energiat. Kui hapnikku ei ole piisavalt normaalseks hingamiseks, kasutatakse anaeroobset ehk mineraalset hingamist. Toimub keskkonnas, kus O2 puudub (ehk anoksilises keskkonnas) Sellisteks piirkondadeks on süvameri (ka läänemere põhi mõnikord). Kasutatakse lämmastikku, väävlit, karbonaate ja orgaanilisi ühendeid elektronaktseptorina
Poiss pingutas kelgu vedamisel nööri jõuga 50 N. Kui palju tööd ta tegi, kui ta vedas kelku 150 m ja kelgunöör moodustas liikumise suunaga nurga 45 0 ? Lahendus. Antud: Teeme joonise. F = 50 N s = 150 m = 45 0 A=? Siin ülesandes tuleb lähtuda töö arvutamise põhivalemist A = F s cos . Kuna meil kõik suurused on antud, jääb ainult tulemus välja arvutada A = 50 150 cos 45 0 = 5300 J = 5,3 kJ . Vastus: tehtud töö on 5300 J ehk 5,3 kJ (kilodzauli). Vastuses tavaliselt tuhandeid ja miljoneid pikalt välja ei kirjutata, tulemus antakse kas kümne astmetena, antud juhul oleks see 5,3 10 3 J , või siis kordsetes ühikutes kJ või MJ (megadzaul). Näidisülesanne 4. Kehale massiga 2 kg mõjus 10 s jooksul jõud 20 N. Arvutada seejuures tehtud töö. Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 2 kg t = 10 s F = 20 N A=? Kuna kehale mõjub üks jõud, siis liigub ta selle jõu suunas. Kuna nüüd on
Viljakust võib käsitleda kahest asbektist lähtuvalt. Eristatakse potensiaalset ja efektiivset looduslikku või kunstlikku viljakust. Potensiaalne viljakus on mulla viljakuse kvalitatiivne avaldumine mulla omadustes, reziimides, lõimises jne. , efektiiven viljakus on viljakuse kvantitatiivne avaldumine produktsiooni tasemes, mida metsa puhul väljenatakse tihumeetrites, rohumaal heinasaagi suurusena, põllul saagi suurusena (mega või kilodzauli hektari kohta näiteks). Eesti mulla viljakus on langenud viimase 10 aasta jooksul ca 4,7% aastas. MAADE HINDAMINE ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt. Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala. 2)põhinevad majanduslikul tulemusel-hinnatakse maade kasutusväärtust rahas
annaabi.ee 
