kuhu kirjutamisel märgitakse samuti niinimetatud lohukesed Flash mälud Vesi 512 baidist 256 Erineva Kiip, mille kilobaidini suurusega, lugemine/kirjutami Nt. (WxDxH) ne toimub 41x41x15 mm, elektrooniliselt 225x96x41 mm, DAT Vesi, 2 GB- 300 GB 73 mm x 54 Kirjutatakse mangetväli, mm x 10,5 mm magnetribale tolm,
Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid. Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama. Kontrollerite programmeerimiseks kasutatakse programmereid. Need võimaldavad koostada programme, neid redigeerida, salvestada, väljatrükkida, laadida kontrollerisse ja testida.
(VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965)
informatsiooni ka siis, kui toide on välja lülitatud. Kujutab endast väikest trükiplaati, millele on monteeritud suure mahuga mälukiip. Nimetatakse ka välk-muutmäluks (flash RAM) või välk-püsimäluks (flash ROM) ning kasutatakse peamiselt pihuarvutites, sülearvutites, digitaalkaamerates jne. Erinevalt DRAM või SRAM mälukiipidest, kuhu saab kirjutada ühe baidi kaupa, peab välkmälus kustutama ja kirjutama kindla suurusega plokkide kaupa (plokkide suurused ulatuvad 512 baidist 256 kilobaidini). Välkmälukiibid arenesid välja EEPROM kiibitehnoloogiast, kuid on odavamad ja suurema tihedusega. Termini võttis esimesena kasutusele Toshiba ja see tähendab, et välkmälu kustutamine toimub "välgatusena". Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on
annaabi.ee 
