Riigi õitseng õitseaeg saabus Jaroslav Targa ajal. Tema valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni. Tema diplomaatilised sidemed ulatusid ka Lääne-Euroopasse: ta oli abielus Rootsi kuningatütrega, tema tütred aga Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega. Ta kehtestas seaduse ,,Vene õigus". Riigi lagunemine vürsti surma järel jagunesid valdused tema poegadele. Nende valduste pärast puhkes palju kodusõdasid, mis viisid riigi killustumiseni. Seda mõjutas ka kohaliku võimu tõus ja nende soovimatus alluda Kiievi vürstile. Valitsema hakkasid osastisvürstid, kes omavahel hakkasid võitlema ainuvõimu pärast. Tekkisid kaks suurt riiki: Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi riik.
lahendusi. Peamine takistus innovatsioonile avalikus sektoris on liigne keskendumine lühiajalistele tegevustele ja ressurssidele. Kuigi pikaajalised plaanid on olemas (nagu nt struktuurifondid 9 perioodiks 20142020), kipuvad need olema jagatud eri ministeeriumide tasandite tegevusteks ning neil puudub üldine valitsusetasandi strateegiline suund. See viib killustumiseni, mida on võimalik ületada lisapingutustega tegevuste koordineerimiseks. Sageli aga koordineerimisega ei tegeleta või on see ebaefektiivne. Tulemuseks on killustunud poliitika ja poliitikaalgatused, mis tekitavad ettevõtetes segadust ning samuti kaasnevad sellise lähenemisviisiga ootamatud muutused. Taas loob pikaajalisema visiooni puudumine väljakutse ettevõtetele seoses nende strateegiliste investeeringute planeerimisega.
Pärast Jaroslav 'i surma taastasid eestlased oma sõltumatuse. Jaroslav oli abielus Rootsi printsessiga, tema tütred aga Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seaduskogu ,,Vene õigus", millega lootis vähendada slaavlastele omast veritasu, ning ühituda Rooma õiguse normidega. VANA-VENE RIIGI LAGUNEMINE o Kiievi vürsti poegade vahel jagatud valdused tõstatasid kodusõjad, mis viisid riigi killustumiseni. Seda õhutas ka kohaliku ülikkonna tahtmatus alluda vürstile. 11 sajandiks oli tegelik võim osastisvürstidel, kes tähtsuseta vürstitiitli peale siiski kaklesid. Siiski idaslaavlased omistasid läänemeresoomlaste metsad, ristiusustasid nad ning Vene tuumik kaldus põhja poole tekkisid kaks eraldi võimukeskused: Kirde-Venemaa Vladimir-Suzdali vürstiriik, (Moskva linn tekkis ka) ja tugevnenud Novgorodi riik.
annaabi.ee 
