Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Ida rooma sõjavägi tegi 534 aastaks lõpu vandaalide kuningriigile ja võitles edukalt ka idagootidega. (536-555) Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, ida rooma aga ühtsena. Büstantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150k meest. Nii sõduritele kui ka ametnikele maksti palka puhtas kullas. Niiviisi jõudis riik end kaitsta ja võis rahulikult edasi areneda hellenistlikku kultuuri.
Tänu neile oli Konstantinoopolil võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulööki anda. Ida- Rooma sõjavägi tegi 534. aastaks lõpu vandaalide kungingriigile ja võitles aastail 536-555 edukalt idagootidega. Ida-Rooma suutis vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Positsioone tugevdas ka võimalus pidiada sõda merel, kus roomlastel oli selge ülekaal. Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajasust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Ida-Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva surve kiuste. Et kaitsesõjas edukas olla, läheb vaja suurt armeed. Et seda armeed ülal pidada, on vaja head maksusüsteemi ja see vajab omakorda hästitoimivaid võimustruktuure ja tegusat ametikohta. Nii sõduritele kui ametnikele maksti palka puhtas kullas.
kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal
534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega. · Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu. · Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, Ida- Rooma aga ühtsena. Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG:
annaabi.ee 
