teleoloogiline). Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusetähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võõtes abiks grammatikareeglid. Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga
Ükski tõlgendus ei saa olla absoluutselt õige ja kehtida lõplikult igas järgnevas ajas ja ruumis. Iga konkreetne aeg ja ruum pakuvad omi väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja tõlkimisel peab aluseks võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab teatud järjepidevus. Grammatilise tõlgenduse hädavajalikuks eelduseks on keele reeglite hea tundmine. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nim. mõistete killunemiseks. Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Kasutatakse legaaldefenitsioone kuna mingil sõnal võib igapäeva elus olla laiem tähendus kui juriidilises mõttes. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine See tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sõna mõte selgub alles seoses muu tektsi osaga. Õigusnormid: täielikud ja mittetäielikud. Viimased omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega
tarbetu ja kohmakas ära jääda, ilma et see ohustaks tõlgendamise põhjalikkust. "Savigny kvart" ehk klassikalised tõlgendamise kaanonid ehk viisid ehk võtted: grammatiline. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. See hõlmab leksikaalse ja süntaktilise tõlgendamise. Piiritleda tuleb keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted, tunda õigusnormide erilisi lausekonstruktsioone. Grammatilise tõlgendamise all peetakse silmas eelkõige orienteerumist "seaduse tähele". Iga seaduse tõlgendamine algab
annaabi.ee 
