Siis istusin ma ühe paksu mehe kõrvale kes peeretas õudsalt vastiku haisuga ka sealt pidin ära minema, sest see üli vastik hais tikkus kohe vägisi mu ninna, mis ei tunna harilikult muud peale õhtuse kala lõhna ilmselt pärineb see mu vanavanavanavanavanavanaemast kes oli krokotill. Alles oli jäänud vaid üks koht kuhu minna mu õpetaja kõrval, õnneks oli jäänud vaid üks peatus. Õpetaja muidugi vatras ainult mu hinnetast ja siis ta kiljus jubeda häälega herilane bussijuht ehmatas ja vajutas avarii nuppu sellest tuli isegi ju uudistes juttu lõpp kokkuvõttes tänu sellele kümnele minutile sain ma telekasse ja mind isegi interviuueeriti. Aga vot ma sain kommi ja teie ei saanud või nüüd tegelikult mõned saavad... Autor: Mia Zeiger 5.c
´´ ´´Ann...tõde on see, et...´´ kuid jälle ei jõudnud ta lõpetada lauset sest Ann segas vahele ja naeratades müksas teda. ´´Rumaluke! Miks sa nii närviline oled? Sa oleks pidanud teadma et ma ainult teesklesin! Kui sa selle õnge juba läksid siis kuidas sa üldse detektiiv olla saad?´´ Jim vaatas tüütu näoga Annile otsa ja siis hakkas sõit tööle.See sõitis kõrgele ülesse ja siis võttis Jimmi käest kinni. Ann naeratas korraks, tõmbas õhku sisse ja siis kiljus täie häälega, kui sõit kiirusega allamäge läks. Sõit sisenes pimedasse koopasse kus hõljusid kummitused ja tondid. Sõitmise ajal tundis Jim oma näol mingi vedeliku tilka ja arvas, et see on vesi ning paar sekundit hiljem kuulis ta kellegi summutatud karjet. Lapsed kes ennem raha maksmata sisse üritasid saada olid samas tunnelis ja nägid, et mingi asi läbi õhu lendas, kuigi ei saanud are, sest seal oli liiga pime. Üks neist ehmatas ja küsis ´´ah, mis see on´´
pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis
pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis
Ta ei jäänud nagu nott magama, vaid oli rahutu. Ta ägas ja oigas ja rabeles siia-sinna hulk aega. Viimaks ma jäin nii uniseks, et kuidagi ei saanud silmi lahti hoida; enne kui ma asjast arugi sain, olin sügavas unes, ja küünal jäi põlema. Ei tea, kui kaua ma magasin, aga äkki kuulsin kõledat karjatust ja olin jalul. Taat vahtis metsikult ringi, kargas ümber toa ja karjus midagi madudest. Ta ütles, et nad roomasid mööda ta jalgu. Siis hüppas ta kõrgele ja kiljus ja ütles, et üks neist hammustas teda põsest. Aga ma ei näinud ühtki madu. Taat jooksis ja jooksis aina onnis ringi, rõkates: «Võta ta ara! võta ta ara! Ta hammustas mu kukalt!» Ma pole iial näinud kedagi nii metsikute silmadega vahtivat. Varsti oli ta nii otsas, et kukkus hingeldades maha. Siis ta veerles imeruttu ringiratast, paiskas asjad ümber, vehkles ja rabeles kätega õhus, kiljus ja rääkis, et kuradid olid ta kallal. Viimaks ta väsis ja lamas tükk aega vaikselt,
Kõik olid 'esed, kõik Etienne-Haudry kloostrist ja kodunt välja tulnud oma eestseisja loaga, et Pierre d'Ailly * statuudi kohaselt tulla jutlust kuulama. Muide, kui need vahvad nunnad sel silmapilgul Pierre d'Ailly eeskirjade järgi talitasid, siis rikkusid nad 133 kahtlemata kerge südamega Michel de Brache'i ja Piisa kardinali eeskirju, mis neilt nii ebainimlikul viisil nõudsid vaikimist. «Mis see siin on, armas õde?» küsis Agnés Gauché-re'ilt, silmitsedes väikest olendit, kes kiljus ja puust asemel käänles, tundes hirmu nii paljudest temale suunatud pilkudest. «Mis meist saab,» ütles Jehanne, «kui nüüd selliseid lapsi hakatakse soetama?» «Ma ei tea lasteasiadest midagi,» vastas Agnés, «aga on kindlasti patt seda siin vaadata.» «See pole laos, Agnés.» «See on ahvivärdjas,» hüüdis Gaucheré. «See on imetegu,» vastas Henriette-la-Gaultiére. «Siis on see,» tähendas Agnés, «juba kolmas ime risti-kummarduse nädala pühapäevast saadik
,,Niisugust müra pole ma veel ühelgi ilutulestikul kuulnud!" Need sõnad räägiti saksa keeles ja sellepärast ei võinud vürst neist aru saada, aga ta kuulis uut häält ja vaatas tagasi. Ning nähes, et Ramilda seisab õnneliku näoga keset tuba ja vaatleb tema laastavat tegevust, tuli tal nagu aru uuesti tagasi ja ta peatus oma askelduses. ,,Veel kord!" palus Ramilda vene keeles. ,,See oli nii ilus: trrrahhh!" kiljus ta rõkatades. Aga vürst seisis kui uimane keset killustatud riistu ja ei liigutanud end. ,,Sina ära sega end minu asjadesse!" karjus proua Malmberg õetütrele. ,,Ei, armas tädi," vastas Ramilda. ,,Aga miks ta hakkas lõhkuma?" ,,Ei saanud süüa," vastas proua Malmberg. ,,Miks siis? Kas ei olnud või?" ,,Jäi hiljaks. Tema jääb alati hiljaks, aga minu majas peab kord valitsema," seletas pr. Malmberg. ,,Tähendab, nälja pärast," lausus Ramilda
annaabi.ee 
