kilemultsita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4
Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm. Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. · Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu
maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust.
annaabi.ee 
