abort, tuumaenergia, mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt. Nii otsustasid itaallased üksmeelselt näiteks selle poolt, mis lubab tele- ja dokumentaalfilmide vahele rohkelt reklaame lisada. Maffia: (Anna-Margarita Nukk) Mõiste ,,maffia" on käibel üle kogu maailma, tähistamaks nii kriminaalseid organisatsioone kui ka võimu kildkondi. Räägitakse erinevate valdkondade maffiatest, kuid kõige aluseks on alati Itaalia maffia. Itaalias on maffia all mitmed erinevad alad, kuid igalpool on tegemist kuritegelike organisatsioonidega. Maffia on spetsialiseerunud pakkumisele, millest ei saa ära öelda kõigil ja kõigel on oma hind. Maffiat peetakse nö. vähiks, mis aeglaselt hävitab Itaalia riiki. Itaallastel tuleb elada selle sees ja selle kõrval. Maffia sees käivad omad võitlused,
ainsatki kõikide huvide kokkulangemispunkti, ei saaks ühtegi ühiskonda olemas olla. Järelikult tuleb ühiskonda valitseda üksnes selle ühishuvi alusel. Edasi on võimalik anda võimu, kuid kindlasti mitte kuidagi tahet. Üldise tahte selge väljendumise nimel on oluline,et riigis ei esineks eraldiseisvaid ühendusi ja et iga kodanik kujundaks oma arvamuse iseseisvalt. Kui aga tervikliku ühiskonna raames moodustatakse kildkondi ja eraldiseisvaid ühendusi, muutub iga niisuguse ühenduse tahe üldiseks tema enda liikmete suhtes ja eratahteks riigi suhtes. Siis võib öelda, et hääletajaid pole enam sama palju kui inimesi, vaid ainult nii mitu, kui on üksikuid ühendusi. Erinevate arvamuste hulk väheneb ning nad annavad vähem üldise lõpptulemuse. Kui viimaks mõni neist ühendustest saab nii suureks, et hakkab ületama kõiki teisi, ei saa te lõpptulemuseks enam väikeste
"tõestavad", miks selle konkreetse ametiühingu liikmed peavad saama rohkem. Nagu Rousseau ütleks: igaühel neist ametiühingutest oleks üldine tahe oma liikmete suhtes, kuid konkreetne tahe kogu terviku suhtes. Kui tekivad "huvirühmad" ja inimesed hääletavad oma konkreetse rühma huvides, siis pole alust arvata, et hääletamisprotsessi tulemusena ilmneks üldine tahe. Rousseau peamine vastus sellele seisneb soovituses, et poliitilisi erakondi või kildkondi ei peaks üldse olema, või kui neid on, siis peaks neid olema väga palju. Sel moel avaldaksid konkreetsete rühmade huvid vähe mõju terviku otsustele. Kuid see ikkagi veel ei seleta, miks peaksid kodanikud hääletama pigem üldise tahte kui omaenda konkreetse huvi poolt. Rousseau peamine lahendus sellele probleemile on öelda, et üksikisikud tuleb panna väga tugevasti samastuma rühma kui tervikuga. Niisuguse olukorra tagamiseks on tal rida abinõusid. Kõige ilmsemat
annaabi.ee 
