maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi.
Kustunud Suikuvad Aktiivsed Paiknemine Litosfääri laamade servaaladel Ookeanide keskahelikes Kuumade täppide aladel Kihtvulkaan Happeline laava (graniidsetest kivimitest) on viskoosne, väheliikuv, mistõttu tardub maapinnal jahtudes kiiresti ja seetõttu kasvavad need vulkaanid peamiselt kõrgusesse. Kilpvulkaan Aluseline laava (basaltne) on vedel ja liikuv ning tardub jahtumisel aeglaselt. Tulemusena tekivad suurepindalalised kilbikujulised vulkaanid. Lõõmpilvedgaaside ja vulkaanilise tuha segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked,
Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme
Sobiv kasvatada külmade tuulte eest varjatud kohtades, perspektiivne just Lääne-Eestis ja saartel. Perekond Chamaecyparis Spach EBAKÜPRESS Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Võrsed lapikud. Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised). Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). Seemned kahe külgmise kitsa tiivaga, mis on kuni seemne pikkused, sarnanevad lepa seemnele. Igal soomusel 1...5 seemet, mis valmivad tolmlemisaasta sügisel. Puidu tihedus 370...500 kg/m3. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, puit on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuri ja heade mehaaniliste omadustega (tugev, sitke), hästi töödeldav, vähedeformeeruv ning ilmastikutingimustele vastupidav
Chamaecyparis - Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). · Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised) · Võrsed lapikud · Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. · puit on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuri ja heade mehaaniliste omadustega (tugev, sitke), hästi töödeldav, vähedeformeeruv ning ilmastikutingimustele vastupidav. Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide ja detailide (aknad, uksed, põrandad, sisepaneelid, välisvooderdus, sindlid) ning mööbli valmistamiseks, laevaehituses jm. Chamaecyparis pisifera - Pärit Jaapanist. Kõrgus kodumaal 25...30 (50) m. Tüve läbimõõt kuni 2 m
annaabi.ee 
