Kitara See oli Vana-Kreekas levinud näppekeelpill, mis 7.saj eKr arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed Liturgia On religioosne kombetalitlus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) jõu(dude)ga, kindla korra järgi peetav jumalateenistus Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Peetakse Apolloni pilliks. Missa On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne Neuma - märgid, mis aitavad juba tuntud meloodiaid mälu järgi esitada. Neumad sobivad vaid abiks mälule tuntud viiside laulmisel. Orkestra - Poolringikujuline ruum lava ees
vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust (ENE 1988 sub heraldika ). Heraldika objektiks on vapp. Vapp ei ole iseseisev objekt, see esineb alati mingil kandjal, Vapisümbolid on peaaegu alati kujutatud kilbil, mis tegelikult on vapi kandjaks ega oma iseseisvat sümboolset tähendust. Vappi võime vaadata ka pitseril, mündil, maalil, gravüüril, lipul, hoone fassaadil jm. Vapp heraldika reeglite järgi kujundatud värviline, hrl. kilbikujulise põhivormiga märgis, mida valdaja kasutab oma püsiva ja pärandatava tunnusena (EE 1998 sub vapp). Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja sümboleid, millel oli küll enam maagiline tähendus või mõeldud vaenlase hirmutamiseks. Juba Vana-Egiptuse vaaraode üks võimusümbolitest kotkas oli kujundlikult heraldiline. Euroopa kultuuris esineb juba antiikajal kilbi ornamentaalne ehtimine. Kreeklaste ja roomlaste
sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse. Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit. Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli. Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega
püsilillepeenras, sobib ka lõikelilleks. Väga hea meetaim. Muu oluline informatsioon kui soovite suhkrust loobuda, tehke tee magusaks aniis- iisopi lehtedega. See maitseb hästi ja on ka väga tervislik, sest taime toimeained leevendavad kurguvalu ja külmetusnähtusi. Eestikeelne nimetus on Harilik pune Ladinakeelne nimetus on Oregano Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Taimed kõrgusega 30-60cm. Väikesed purpursed õied koondunud õisikutesse moodustades kilbikujulise kobara. Õitseb juulis augustis. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast. Ühes kohas kasvab kuni 10 aastat. VARS - on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine LEHT - Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised ÕIS - Väiksed õied on lillakad ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise SEEMNED - seemned külvatakse varakevadel päikselisse, hästi sooja kohta, 1-1,5 cm sügavusele