soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud
soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud
Kasutatav vaid elus osa korba all. Mänd jahule isaks,väidikemänni maitseline aga sai leiba ja kõhu täis. Neeruhaigetele mõjus surmavalt. Kased/lepad - (mähk) Kaskoliparim. Mähk on kambiu kevadiselt vuhav kambium. Kooe alune kevadel. Häsi mahlane ja pehme (lausa lusikaga), kergelt magus. (nagu noored maisitõlvikud). Leppmääris aga suu punaseks. Jalakas Lääne euroopas männiga sarnaselt. Loeng 11 Maitsetaimed Kikkaputke juur ametlikvürts Nõmmeliivatee / pune võrdsedvürtsid Kollane karikakar pigem toidu värvimiseksv või looma liha vürtsina, õisikud. Puju/koirohi rasvane liha. Lõhnhein(lääne) fumariin/rotimürk. Annab eha heina lõhna nagu maarjahein.Maarja ja harilknii head ei pidavat olema. Maitsestatakse ka viina subrofka, pühvli viin. Mustsõstar teed, kurgi maitsetamiseks Laugud-toiduja matsetaimena.Karu/mets/muru(sibula maitselne) on küüsaugu maitselised.
annaabi.ee 
