SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi .
Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses. 9. Savi, kruusa ja liiva varud. Savi- leidub Phja-Eestist(Kolgakla, Kunda, Aseri) Savi on keraamiliste materjalide, niteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi phitooraine. Kruus ja liiv- Kruus on maavara, mida kasutatakse mitmeti. Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kikjal. Liiva ja kruusa kasutatakse betooni tootmisel. Paljud teed on kaetud kruusaga ja neid nimetatakse kruusateedeks. 10. Turvas- turvast leidub soodes ja kasutatakse ktuse ning taimede kasvupinnasena. 11. Mere- ja jrvemuda- leiukohad on Kina, Tagalaht, Suurlaht ja Vrska, Muda on tumedat vrvi pdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana vi pllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. 12. Mineraalvesi- Eesti thtsamad mineraalvee leiukohad on: Krdla,
* Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse taskaal, konkurents on peamine hinna reguleerija. MONOPOL- Ainus teenuse vi kauba pakkuja turul, seda reguleerib riik, teatud valdkondades puudub sellel alternatiiv nt Elron, Viimsis on Viimsi Vesi. IMPORT- kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. EKSPORT- kaupade vljavedu riigist. INFLATSIOON- kaupade vi teenuste hinnataseme tus, rahavrtuse langus, mdetakse inflatsioonimraga kasutades erinevaid hinnaindekseid.
*See on armastus kui eemal olles helistad talle iga pev. *See on armastus kui vanusevahe ei mngi rolli. *See on armastus kui sda valitseb pea le. *See on armastus kui naeratad kogu kehaga. *See on armastus kui kid vlja oma trumbid. *See on armastus kui aitad teisel raskustest vitu saada. *See on armastus kui ta tahab lugeda kokku kik su tedrethnid. *See on armastus kui lte kahekesi laineid. *Armastus on midagi vga erilist. *Armastus on kui hea vanaaegne romaan. *Armastus on kikjal teie mber. *Armastus on vrt pikka ootamist. *Armastus on ainult he vastusega ksimus. *See on armastus kui saab koos vaadata, kuidas lehed lhevad punaseks ja kuldseks. *See on armastus kui julgustad kaaslast, kes tunneb end alavrtuslikuna. *See on armastus kui vabatahtlikult abistad kodustes tdes. *Siis ongi armastus kui ta mistab sinu kellt. *See on armastus kui ta helistab vaid selleks, et elda: "Ma armastan sind!" *See on armastus kui olete romantilised.
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt
kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid, kerkisid nagu udust esile kambri sisemuse ksikasjad, kummalised loomad, kujud ja kuld kikjal srav ja sdelev kuld. Teistele, kes mu krval seisid, vis see tunduda igavikuna olin imetlusest keeletu (H. Carter, lk 176) Lord Carnarvon oli esimene, kes seda pinget enam taluda ei suutnud. Kas te nete midagi, Carter? sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maapuest pevavalgele toonud. Seal seisis lootoseiekujuline
annaabi.ee 
