I
t
,t
-l
.t
:
!
Kijutada[jtesandea!gusstoodud feksf onkirjasn' ja joonestada
ijnber joot liikide hajutused,
4
I
{**S* J erj
/ rI///'( l*"/'4 1. o HaHry opae oo e- 1.Piltkujutise jgi tuletada punkti koInvaade apl el p)l{ o A a ja kijutada v1lja punkti koodiaadid(rnn-'ts), ee oopHal ( P't) ' ope eeldades, et koodiaatldiguduunis v1duvad vas- ppaHe paH|l}t Eeylot' favat ldikudegapiltkujutisel. oeal{ Ha H opa. 2. p pot po oe A, B C 2. Tultadapunktide , B ja ( kaQvaafed ning a ae 6paeH o oa ep ( kujufised kalddinetias (kabitprojkfsioonis). ae g<). 3
php echo $human->getFullname(); ?>
pragmaatika tasand. Mõistmist aitab ka see, kui tõlgime midagi võõrkeelest, siis see toob mõistmist välja. Teisiti sõnastamine(nt jutustamine) kajastab mõistmist. Jutustades kasutakisme mõneti muudetud sõnastust. Päheõppimine pole mõistlik, sest siis ei pruugi arusaamist olla, vaid sõnade ümberjutustamine. Referaadid ja kokkuvõtted samuti kajastavad mõistmist. Kõigil neil juhtudel on sõnastust vaja muuta, et see näitab kui oskab teisiti rääkida/jutustada/kijutada, siis et on aru saanud asjast. Mõtestatud tajumine toimub mitmel tasandil: Sensoorne tasand (kuulmine kõrvaga, nägemine silmaga) Need signaalid(tajutvad tunnused) muudetakse närviimpulssideks ja säilivad(toimetevad seal) nii kaua, kuni toimub tüeline mõtestatud tajumine ehk in saab asjast aru. Keeletasand:Kõigepeal on vaja ära tunda tajutavad sõnad (nii häälikukoostis kui tähendus) Igal sõnal peaaaegu on mitu tähendust. Tekstist siis tuleb see sõna tähendus