Esimeseks võisteldi jooksudes. Eriti tähtsaks peeti staadionijooksu. Selle võitja nime järgi hakati nimetama nelja-aastat ajavahemikku järgmiste mängudeni-olümpiaadi. Olümpiaadid olid Kreeka ajaarvamise aluseks ligemale 1200 a vältel. Korraga võistles neli jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali selgitamaks üldvõitja. 6.saj eKr võeti kavva kilbijooks. Sel alal tuli läbida 2 staadionipikkust täisrelvastus: kiivris, 5 põlvekaitsmetes, kilp ja oda käes. Jooksu ajal võis kõik need ära heita, ainult kilpi tuli kanda lõpuni. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Maadluse võitis see, kes suutis vastase kolm korda maha paisata. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, mis võimaldas sõrmi rusikasse tõmmata
Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg Rikkalikult skulptuure ja seinamaalinguid (ilmuvad ka ümarskulptuurid/ reljeefid) Läänefassaadid - tornid, torni katust nim. kiivriks (enamasti jäänud ehitamata) - tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii - ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline
Vanad kreeklased hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha, eriti tähtsaks peeti staadionijooksu, mille võitja nime järgi hakati nimetama olümpiamängude 4-aastast vaheaega olümpiaadi. Korraga võistles 4 jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali. Võistlejad ergutasid ennast ja hirmutasid vastaseid valjude hüüetega. 520. Aastast e.m. a. Ilmus kilbijooks, kus 2 staadioni pikkust tuli läbida kiivris, põlvekaitsetes, kilp ja oda käes. Jooksja võis jooksu ajal kõik relvad ära heita, ainult kilpi tuli lõpuni hoida. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Et keha puhtana hoida ja vastase haardest kergemini välja libiseda, hõõruti see enne võistlusi sisse liiva ja taimeõli seguga. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud
annaabi.ee 
