Kiisu sööb rahus ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta endale. Mõned päevad hiljem saame teada kuidas kiisu sinna oksa hunnikusse sattus. Tuli välja, et üks vanem naisterahvas andis kassipoja ühele napsumehele, et teine ta ära uputaks, aga mehel läks süda häredaks ja ei suutnud seda teha. Kindlasti mängis asjale kaasa ka töö eest saadud tasu, milleks oli natuke märjukest. Tuli välja, et minu kiisul on ka õde ja kuna mina oma kiisule nime võisin panna sai ta samasuguse nime nagu ta õde. Selleks oli Kitty. Kitty elas väärikalt oma 7 aastat ja suri vanadus surma. Noormees alustas oma jutuga. Oli suvine õhtu, päike oli parasjagu loojumas ja mina istusin oma toas ningu kuulasin muusikat. Järsku heliseb telefon. Seirasin uudishimuliku pilguga telefoni ja märkasin, et Toomas helistab. Otsustasin sellele kõnele vastata. Peale tervitamist rääkis ta, et on võimalus 4000.- eest BMW 316 soetada ja pakkus välja
o Lapsuke tahab põlvele o Upa päikese ääre peale o Tantsi, tantsi tammekene o Jälle kevad o Lõokese laul o Pääsukese laul o Käole o Vihmapilv vii endaga o Värvukese kaebus o Varese hädaldus o Kuke laul o Meie loomad o Meie miisu, tiisukene o Küsimused o Roti pulmad o Kassile o Uudishimulikud kassid o Laps kiisule aabitsat õpetamas o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul
tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", ,,Laps kiisule aabitsat õpetamas" 30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa ,,Laste Maailm" (,,Kase kuld"; ,,Palju tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke" Söödi mängulaulud: ,,Piitsavarrel ratsutamas"; ,,Ratas tahab rautada"
annaabi.ee 
