tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see abstraktne lugu, karakterid, mis arenevad, pildiline kujutlus, pildirida. Üks pilt on talvisest ilmast päikesesädelus ja lume kiiskav helendus, sa lähed ja sul on väga valus, aga ka meeldiv olla... Selle kujutluspildiga olen tegelnud mitmes teoses. Teine pilt on voolamisest tänavate kaskaad, autode vool tänavatel, voolav jõgi..." · ,,Tundub, et Euroopa heliloojatel istub kultuuriline kogemus sees, sõltumata nende stiilist. Ameerika heliloojaid ajalootaak ei koorma. Nad on vabamad ja lõbusamad, flirdivad erinevate muusikastiilidega
Giorgione ,,Venus" on pehme ja ümara kehaga. Kujutab Veenust looduse taustal. Silmside puudub ja käsi on asetatud pea taha. Juuksed on kujutanud kinnisena ja Veenus on lamavas asendis. Giorgione pöörab ka tähelepanu riide voltidele. 3 Tiziani Venus toetub küünarnukiga valgetele patjadele ja tema pea ei tunne uneraskust.Tiziani ilujumalanna on edevam: Venuse rannet kaunistab käevõru, kiiskav kõrvarõngas on kuldse pisarana libisenud kaelale, lokkis juuksekiharad varjavad õlga ja tugev pats liibub ilupärjana ümber pea. Maali "Urbino Venus" kompositsioon on kaheplaaniline: esiplaanil lamab alasti Venus, tema jalgade juures lebab kerratõmbunult väike koerake. Tagaplaanil riidekirstu juures toimetavad teenijannad, aknast on näha päiksekuma ja tuules liikuvaid puuoksi. Erilise tähelepanu tõmbavad endale aknalauda kaunistav jõuline sammas ja vaasis olev toalill. 12
Reis oli ebamugav, sest nad olid kohvrite vahele tagaistmele surutud. Nad läksid King´s Crossi jaama juures kergendustundega maha, kuigi vihma kallas hullemini kui kunagi varem ja nad said oma kohvreid tassides läbimärjaks. Nüüdseks oli Harry juba harjunud platvormile 9 ja kolmveerand minema. Tuli vaid kõndida otse läbi pealtnäha tahke barjääri, mis eraldas platvorme 9 ja 10. Oli ainult raske seda teha nii, et mugud midagi ei märkaks. Sigatüüka ekspressi kiiskav sarlakpunane auruvedur oli juba ees ja pahvis aurupilvi. Harry, Ron ja Hermione läksid vabu istekohti otsima ja panid peagi oma kohvrid rongi keskel asuvasse pagasikupeesse. Siis hüppasid nad tagasi platvormile, et proua Weasley, Billi ja Charliega hüvasti jätta. Viimased salatsesid, andes märku, et nad teavad nendest rohkem, et Sigatüükas toimub sellel aastal midagi, midagi, mis on kindlasti lõbus ja vahva. Proua Weasley ütles, et nad saavad sellest kindlasti õhtusel
kuuskümmend kilomeetrit Tartust lõuna pool Kääriku-mail keset õue ja vaatas heledat kuma põhjataevas, kuulas lakkamatut lahingumüra ja närveeris koledal kombel: tädi oli tulnud ju linna, et aidata meid maale tuua. Istusime autokastis külg külje kõrval, väikevend ema süles, kitsas oli, naisi-lapsi palju. Järsku lähenes õhus mürin, auto jäi seisma. Siis see tuli: otse meie kohal, meie peal tohutu mürisev masin, rippuvad rattad ja päikeses kiiskav kabiin! Lennuk jõnksatas küljega kaldu, eemaldus ja keeras kohe tagasi, veel kaks korda ja siis lendas minema. Ta ei raisanud pommi nii abitult vahtiva saagi peale. Ja üle selle kõrvulukustava mürina jõudis minuni inimeste kisa, kurku kinni jäänud peenike katkev kiljumine. Kui nüüd, aastakümmend hiljem satun mõnele heale kontserdile või vaatan telekast, kus tüdrukud vaimustunult kiljuvad, olen äkki autokastis nagu tookord. Kas vaimustus ja hirm teevad ühesugust inimhäält