lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p
lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p
Kui voolujoon pöörduks tagasi või muudaks suunda hetkeliselt, siis selles murdepunktis pole kiiruse väärtus määratav, mis on jällegi vastuolus mehaanilise liikumise seadustega. Ükski keha ega ka pidev keskkond ei saa muuta liikukumisse suunda täiesti järsult, selleks on vaja teatava lõpliku kõverusraadiusega trajektoori osa olemasolu. Õige vastus on: jah, kuid pöördel peab olema lõplik raadius. Kas voolujooned võivad lõikuda? Voolujoone definitsiooni järgi on kiirusvektorid igas ruumipunktis voolujoone puutujateks. Kui voolujooned lõikuksid, siis lõikepunktis saaksime kaks erinevat puutujat, seega siis ka kaks erinevat kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav.
4 kaksikploki 3 äärepunkti kiirusvektoriks, 3 siis ta määrab täielikult ära kaksikploki 3 vK horisontaaldiameetri punktide kiiruste jaotuse. Selleks tuleb tõmmata sirgjoon (kaldsirge) kiirusvektori v K otspunktist ketta 3 keskpunkti O3, seda sirget jätkame ka veel teisele poole punkti O3. Nüüd on 7 lihtne tõmmata punktide6 A, B ja D kiirusvektorid kõik nende v1 kiirusvektorid peavad olema paralleelsed vektoriga v K ja lõppema täpselt äsjatõmmatud kaldjoone peal. 1 vC 5 5 C vD = vK = vK
Need ei sõltu pooluse valikust. · Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on punkt mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. · Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jäiga keha tasapinnalisel liikumisel (võib selgitada joonise abil)? Kui keha liigub translatoorselt suvaliste punktide kiirusvektorid on paralleelsed ja seetõttu ka nende ristsirged on paralleelsed (ei lõiku) · Kirjutada võrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral. · Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast? ACv/Cv · Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem.
üheainsa arvuga täielikult iseloomustada) kiirusega ehk lihtsalt kiirusega. Tähtis on mitte segamini ajada objekti kiirusvektorit ja skalaarset kiirust. Kiirusvektor ühendab kaks osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda, milles ta liigub. Kiirusvektor muutub, kui muutub kas kiirus või suund. Kui kaks autot sõidavad kõrvuti mööda sirget joont 50 kilomeetrit tunnis, siis on neil identsed kiirused. Kui autod sõidavad ühesuguse kiirusega, kuid erinevates suundades, siis nende kiirusvektorid ei ole võrdsed. Kui kolmas auto sõidab mööda ringjoont konstantse kiirusega, siis muutub tema kiirusvektor pidevalt, sest pidevalt muutub ka tema suund. (Karu 1998: 48-52) 3.2. Newtoni II seadus Kui üksik jõud mõjub objektile, siis kiirendab see objekti jõu suunas. Näiteks palli visates kiirendab viskaja käelihaste jõud palli ja suurendab selle liikumishulka. Mida suurem on palli mass, seda raskem on palli kiirendada.
Kuna aga paadi kogukiirus on paadi kiiruse ja voolu kiiruse vektorsumma r r r v = v1 + v 2 , r tulebki joonis teha nii, et ülalöeldu kehtiks. Teisisõnu, paadi kiiruse v1 suund tuleb valida selline, r et paadi kogukiirus v oleks risti jõega kaldaga (teatavasti on kahe vektori summa nendele vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaali sihis). Nagu jooniselt on näha, on kiirusvektorid täisnurkse kolmnurga külgedeks. Kaatetite pikkused võrduvad kiirustega v ja v 2 , hüpotenuusi pikkus aga kiirusega v1 , seetõttu saame Pythagorase teoreemi kasutades järgmise seose kiiruste vahel v12 = v 2 + v 22 . Seega v 2 = v12 - v 22 ja kiiruseks saame v = v12 - v 22 = ( 1,5 2 - 1,2 2 ) m / s = ( 0,81 ) m / s = 0,9 m / s . Kuna liikumine on ühtlane, saame valemist s = vt arvutada liikumisaja s 72 t= =( ) s = 80 s . v 0,9
Kiiruste väli vektorväli, millega kirjeldatakse vedelike ja gaaside liikumist (voolamist). Voolavas vedelikus või gaasis on igas ruumipunktis vedeliku või gaasi kiirus vektoriaalsena määratav ja seetõttu ongi liikumine kirjeldatav kiiruste väljana. Joonte (voolujoonte) meetod on üks graafilisi meetodeid vektorvälja kirjeldamiseks. Voolamise puhul on voolujooneks kujuteldav pidev joon, mille igas punktis on sellele punktile vastavad kiirusvektorid voolujoone puutuja sihilised. Voolujoon annab infot voolamise suuna, mitte aga otse voolamise kiiruse kohta. Ideaalse vedeliku korral annab infot voolamise kiiruse kohta voolujoonte tihedus. Jõuväljade (gravitatsiooniväli, elektrostaatiline väli) korral kasutatakse vastavalt jõujoonte mõistet. Laminaarne voolamine on voolamise rezhiim, kus voolujooned ei moodusta kinniseid kõveraid, st.
annaabi.ee 
