Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirustegur" - 5 õppematerjali

Hüdraulika I eksam
15
doc

Hüdraulika I eksam

Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused

Mehaanika → Hüdraulika i
459 allalaadimist
Vesiehitis
18
doc

Vesiehitis

Lailäviülevooludena arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi: teetruupe ja väikeste sildade avasid. Ülevoolud (Hüdraulika ja pumbad, 1995): a on õhuke, b kandiline ja c voolujooneline eriprofiilülevool, d lailäviülevool, e kitsendamata ja f kitsendatud ülevool, g viltune, h kaar- ja i hulknurkülevool, j külgülevool, k kaevülevool, l mõõteülevoolud Crump'i mõõtülevool ·Laseb takistamata läbi ujuprahi ja uhtained ·Q = 1,96 kv bH1,5 (m3/s) ·kv ­ kiirustegur ­H määramiseks tuleb veetaset mõõta kuue lävekõrguse P kaugusel ülesvoolu. ­H ja P suhe olgu 3 Kiirvool ·Kiirvool (chute [spillway], canal rapids, inclined drop) on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. ·Kiirvoolu tasub teha siis, kui ta sobitub nõlva reljeefiga, st et ehitamiseks ei ole vaja teha suuri pinnasetöid. Kiirvool (joonis 3

Ehitus → Vesiehitised
24 allalaadimist
Hüdromehaanika eksam
18
docx

Hüdromehaanika eksam

ning kõvera toru vertikaalosas aga tõuseb vedelik energiajooneni st kiirussurve Δh=u 2/2g võrra survejoonest kõrgemale. Voolukiiruse saab määrata valemiga u= √ 2 g ∆ h Ideaalses olukorras muutuks kõvertoru otsas voolukiirusega u määratud kineetiline energia täielikult potentsiaalse energia osaks. Kuna osa kin. Energiast aga kulub voolamise eraldumisele kõvertoru otsa ümbruses, siis arvutatakse voolukiirus parandatud valemist: u=φ √ 2 g ∆ h kus � on katseliselt määratud kiirustegur. (joonis konspekt OSA2, lk25) 90. Selgitada vooluhulga mõõtmist Venturi mõõturiga? Venturi vooluhulga mõõturiga mõõdetakse survetoru ja selle ahendatud osa vahel staatilise rõhu muutust diferentsiaalmanomeetriga, ning selle näidu kaudu määratakse vooluhulk. √ Q=K 2 g ∆ h ( ρρ −1) Hg √ 4 d2 Kus 4 K=ξπ d 22 / 1− ( )

Mehaanika → Hüdromehaanika
130 allalaadimist
Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused
5
doc

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

Vabapinna edasine kulg oleneb läve laiuse (pikkuse) ja surve H vahekorrast. Kui uputamata ülevoolu läbi on suhteliselt lühike ­ (2...3)H<<(3...4)H, siis ei jõua sügavus lävel pärast ahassügavust oluliselt suureneda, enne, kui vesi sööstab üle läve serva alla.Ülevool võib lugeda uputatuks, kui hu>0,8H0 või kui hu>1,25hkr. Valem(uputatud): Q= u*b*h*(2g*(H0- hkr)). Uputamata: Q= *b*h*(2g(H0-h)), kus h- voolu sügavus läve peal, H0 ­ läve kõrgus enne hüpet, ­ kiirustegur, mis sõltub läve peal voolutingimusest. 17.Kitsenduse ja uputuse arvestamine ülevoolude arvutamisel: Uputamata ja kitsendamata lailäviülevoolu läbilaskevõime määramiseks kirjutatakse Bernoulli võrrand ristlõigete 0-0 ja 1-1 kohta, milles vool on mõõdukalt ebaühtlane: H+0v02/2g=H0=h+v2/2g+ v2/2g, kus arvestab ülevoolule voolava vee teel olevaid kohttakistusi. 18.Vooluhüpe, olemus, liigid: Üleminekul käredalt voolult rahulikule tekib vooluhüpe

Maateadus → Hüdromeetria
109 allalaadimist
Keemiatehnika alused
23
pdf

Keemiatehnika alused

h= (3.44) 2g Nähtust saab seletada sellega, et kõvera toru suudmes muutub liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Kõrguste vahest saab aga avaldada fluidumi kiirust: = 2 g h (3.45). Kuna osa fluidumi kineetilisest energiast läheb kaotsi hõõrdumise ja keeriste teke tõttu, valemisse lisatakse ka katseliselt määratav kiirustegur : = 2 g h , (3.46) kus 0< <1. Pitot-Prandtli toru (joonis 3.5) on sisuliselt Pitot toru täiustatud variant, kus ühe korpuse sise on ühendatud nn. dünaamiline toru, mis on suunatud vastu fluidumi voolu, ning mõõdab piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav

Keemia → Keemiatehnika
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun