kulub teatud aeg. Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t )= f(t), kus abstsissteljele kantakse aeg minutites. Esimest järku reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t )= f (t) tõusust arvutatud kiiruskonstandiga. 3 KATSETULEMUSED (Kõik arvutused on tehtud MS Exceli keskkonnas ja arvutuskäik üksikjuhtudel pole välja toodud) o Katse temperatuur: 31 C Lahuse kontsentratsioon: 1,27 M Lahustumise lõpp: 56 s. Reaktsiooni algus: 28 s. Järgneb arvuti poolt registreeritud katseandmed, millest on siin esitatud vaid esimesed 14 ja viimane.
mõõtmiseni kulub mingi aeg. Sellepärast leitakse 0 ekstrapoleerimise teel graafikust: Esimest järku reaktsiooni reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t=0 vastava vertikaaliga leitakse , millest arvutatakse 0. Reaktsiooni kiiruskonstandi peab arvutama eraldi igale katsepunktile ja leidma neist keskmise. Seda keskmist peab võrdlema graafilise sirge tõusust arvutatud kiiruskonstandiga. Katseandmed ja arvutused Katse temperatuur: 30C Lahuse kontsentratsioon: Lahustumise lõpp (stopperilt): 46,2 sek = 0,77 min Reaktsiooni algus: 0,77/2 = 0,385 min Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel: 2,57 min Stopperi ja juhtivuse ajaline samm: 2,57-0,385=2,185 min Mõõtmistulemused on esitatud sellises tabelis: Tabel . Mõõtmistulemused Aja katse algusest leian t = aeg juhtivuse mõõtmise algusest (min) stopperi ja juhtivuse
Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t ) = f ( t ) , kus abstsissteljele kantakse aeg minutites. Esimest järku reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust leitud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 95 s = 1 min 35 sek, reaktsiooni algus 95/2 = 47 s / 60 = 0,78 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on (4min-0,78min) = 3,22 min Arvutused
fenomeni) . E ja S vahelised interaktsioonid (vastasmõjud) - substraat seotakse ensüümile nõrkade jõudude toimel: *H-sidemed, vad der Waalsi interaktsioonid, ioonsed sidemed; *mõnikord hüdrofoobsed interaktsioonid. 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. G rektsiooni kogu vabaenergia muut (seotud tasakaalukonstandiga Keq); G* - reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (seotud kiiruskonstandiga k). Slaidid 14 ja 16. 5. Siirdeseisundi EX+ tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseeri- mine? Siirdeseisundi EX tähendus ensüümireaktsioonis - kui tekib EX vahepeal,siis on tegemist katalüüsitud reaktsiooniga. Selle vabaenergia on väiksem kui katalüüsita reaktsiooni siirdeseisundi puhul. Seega alandab aktivatsioonienergiat. ..
ln( - t ) = f ( t ) , kus abstsissteljele kantakse aeg minutites. Esimest järku reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. KATSE 1 Katse temperatuur: 30°C Lahustumise lõpp 122 s = 2,03 min, reaktsiooni algus 1, 02 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 4, 73 min. Aeg katse algusest = stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel reaktsiooni algus + arvuti aeg (aeg juhtivuse mõõtmise algusest)
Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t ) = f ( t ) , kus abstsissteljele kantakse aeg minutites. Esimest järku reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t = 0 vastava vertikaaliga leitakse ln( - 0 ) millest arvutatakse o. Reaktsiooni kiiruskonstant arvutatakse eraldi igale katsepunktile ja leitakse neist keskmine. Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust leitud kiiruskonstandiga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Katseandmete töötlemine. Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile 1 c0 k = ln
kompleks (ES). See kompleks laguneb järgnevalt produktiks (P) ja vabaks ensüümiks või siis tagasi substraadiks (S): . Substraat seotakse ensüümile nõrkade jõudude toimel vesiniksidemed, van der Waalsi interaktsioonid, ioonsed sidemed; mõnikord hüdrofoobsed interaktsioonid. 4. Reaktsiooni kogu vabaenergia muut (G) on seotud tasakaalukonstandiga Keq. Reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (G ) on seotud kiiruskonstandiga k. Vaadata võrdlused katalüütiline vs mitte. 5. Siirdeseisund on reaktsioonikoordinaadi kõrgeim punkt molekuli aktiveeritud vorm, mille molekul on sisenenud reaktsiooni. Siirdeseisundi EX all mõeldakse kompleksi aktiveeritud olekut ES kompleksist vabaks ensüümiks ja produktiks. ES ja EX vahel peab olema väiksem barjäär kui S ja X vahel
fraktsiooni, mis on reageerimata. [A]+[B]=[A]0 [A]0-[B]=[A]0 [B]= [A]0 -[A]0 3 [B]= [A]0(1- ) Kui aeg t0, siis [B]=0, Kui t, siis [B]= [A]0, sest kogu lähteaine on ära reageerinud. Liiget [A]0 nimetatakse amplituudiks. Esimest järku reaktsioone iseloomustatakse nende poolestusaja kaudu t 1/2 . Poolestusaeg on aeg, mille jooksul on pool algsest ainest kadunud. Poolestusaeg on pöördvõrdeliselt seotud kiiruskonstandiga, mida suurem kiiruskonstant, seda väiksem on poolestusaeg ja seda ebastabiilsem on aine (lühiealine). Otsime aega t, mille puhul eelnev tingimus kehtiks. Astmest t välja toomiseks peame logaritmima mõlemat poolt. Fosfori poolestusaeg on 14,3 päeva. Radioaktiivne C poolestusaeg on 5470 aastat. Fosfor on karm kiirgus, aga kaob kiiresti, süsinik on pehme kiirgus, aga ei kao kiiresti, seetõttu tuleb olla jäätmete käsitlemisel ettevaatlik. Eluiga=pooleluiga
LIISI KINK 23 BIOKEEMIA test I 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. Reaktsiooni kogu vabaenergia muut (G) on seotud tasakaalukonstandiga Keq. Reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (G*) on seotud kiiruskonstandiga k. LIISI KINK 24 BIOKEEMIA test I Vabaenergia muutud ES kompleksi moodustumisel. ES kompleksi tegelik sidumisenergia (Gb) kompenseerotakse osaliselt entroopia vähenemise (TS) ning ES destabilisatsiooniga (Gd). 5. Siirdeseisundi EX+ tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid
annaabi.ee 
