Tekib bjeffide vahe, mida või vee kohale pingutatud trossil olevate mis tekib läbi magnetvälja voolava vee on lihtne mõõta ja mille suurus oleneb märkide kohal. Märkide vahekaugus (tavaliselt toimel. Vooluhulga määr tiivikuga mõõdetud vooluhulgast. Mõõteülevoolud ja -rennid 0,5 või lm) sõltub jõe laiusest. Suurel kiirusjaotuse kaudu: Jõgedes ja ojades määr tehakse metallist, betoonist, puidust või plastist. veekogul (järvel, veehoidlal, laial jõel) mõõd vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse Veetaset ülalpool kitsendust mõõdetakse sügavused kajaloega, kusjuures laeva asukoht kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul külgseina taguses renniga ühendatud kaevus määratakse raadiogeodeetiliste riistadega
Vooluhulga mõõtmine Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht: Q = V/t. Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h (nt pumbad) vm. Teatava ajavahemiku vooluhulkade keskväärtust nimetatakse keskmiseks vooluhulgaks. Vooluhulga mõõtmiseks on mitu võimalust, enamasti kasutatakse hüdromeetrilisi ja hüdraulilisi meetodeid. Hüdromeetriliste meetodite puhul leitakse kõik vajalikud suurused otsese mõõtmisega ning vooluhulk määratakse mõõdetud kiirusjaotuse ja voolu ristlõikepinna kaudu või mahu- või kaalumeetodil. Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel
dA 1.26 Kiirusjaotus turbulentsel voolamisel ümartorus Kiirusjaotus on seda ühtlasem, mida suurem on Re. Seina lähedal on osakeste liikumine piiratud ja vahetult seina vastas osakesed seisavad. Seina lähedal on õhuke piirkiht, kus voolamine on laminaarne ning ülejäänud vool moodustab turbulentse tuuma. Hilisemad uuringud on näidanud, et piirkihis on keerised ning seda on hakatud nim. viskoosseks aluskihiks (kihi paksus ümartorus v). Hüdrauliliselt sile v < . Kiirusjaotuse arvutamiseks on mitmeid poolempiirilisi valemeid. Prantli järgi kirjeldavad kiirusjaotust hüdrauliliselt siledas ja karedas ümartorus vastavad u u* z u = 5, 75 + 5,5 valemid: * , kus u* - dünaamiline kiirus, v kinemaatiline viskoossus, z punkti kaugus toru u z = 5,75 + 8,5 u* seinast, toru sisepinna absoluutne karedus. 1
annaabi.ee 
