tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR gyrus temporalis inferior ALUMINE OIMUKÄÄR gyrus occipitotemporalis lat. et med. KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis Lobus parietalis:KIIRUSAGAR gyrus postcentralis TSENTRAALVAOTAGUNE KÄÄR lobulus parietalis superior- ÜLEMINE KIIRUSAGARIK lobulus parietalis inferior- ALUMINED KIIRUSAGARIK gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE
- tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE Motokorteks (juhib kõnemotoorikaga seotud lihaseid) Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) Tserebralisatsiooni ja kortikalisatsiooni roll inimese motoorika juhtimisel · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: - tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes - kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes
paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks KÕNE JUHTIMINE Motokorteks Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) TSEREBRALISATSIOON JA KORTIKALISATSIOON · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: -tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes -kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED
otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel P-FIT teooria järgi: I staadiumis toimub vastuvõetud nägemis- ja kuulmisinfo töötlus erinevates oimu- ja kuklasagarate piirkondades - nägemiskoore alad (BA 18, BA 19 ja BA 37), Wernicke pk (BA 22). II staadiumis toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad, eriti nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA 46 ), anterioorne prefrontaalkoor (BA 10), Broca pk (BA 45), ja alumine prefrontaalkäär (BA 47). IV staadiumis kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär (BA 32) sobiva astuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimalustepidurdamisega.
Intelligentsus on mitmete erinevate ajupiirkondade dünaamiline ja integreeritud koostöö mis ühendab omavahel eraldiseisvad infotöötluse staadiumid. - Toimub vastuvõetud nägemis ja kuulmisinfo töötlus oimu ja kuklasagarate piirkonnas – nägemiskoore alad - Toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad (eriti nurkkäär, supermarginaalkäär, ülemine kiirusagarik) - Toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse mis vahendab probleemilahendust. Olulised on motoorne lisa-ala, dorsolateraalne prefrontaalkoor, anterioorne prefrontaalkoor, Broca poolkera, alumine prefrontaalkäär - Kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär sobiva vastuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimaluste pidurdamisega. Otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid
annaabi.ee 
