rinnauimed. Omaette nähtus on rasvauim. Kaks paari uimesid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). 9 Teised uimed võivad tugevasti erineda olla mitmeks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Pilt 9. Kala uimede nimetused Lõhe näitel.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) 2.1 Uimede ehitus Kiiruimsetel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele e tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uimede ehitus teistsugune. Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired.
oituvatel kaladel (vimb, tuur)• ülaseisune – pinnalt toituvatel kaladel(mudamaim, mudakala)• väljasopistuv – otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel)2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur)3. Elasmoid- ehk õhiksoomused(kiiruimsetel)– tsükloidsoomused N. karplastel,– ktenoidsoomused N. ahvenlased.4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) Alamklass KÄSIUIMSED kaunis hulkuim, säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala Alamklass: KÕHRLUUSED Atlandi tuur, vene tuur, servjuuga, sterlett • käävja kehakujuga• alaseisune suu• nokis• heterotserkne saba• soomused kadunud või
Suuava asetus ja tüübid: otsseisune tavaliselt (koha, haug); alaseisune põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3. Elasmoid- ehk õhiksoomused (kiiruimsetel) a. tsükloidsoomused N. karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused)
annaabi.ee 
