Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. F=mg F=raskusjõud [N] m=mass[kg] g=raskusjõu kiirendus[N/kg] 9,8=10 N/kg Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi.
Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel,siis on korruseid 60. (Helistatud Tallinna Teletorni) Moodne, futuristliku kujundusega püsinäitus annab haarava ülevaate sellest, millega Eestis elanud inimesed maailma tippu on jõudnud – ligi 30 erakordset hetke! Teletorn pakub Sulle tervikliku külastuselamuse, mille juhatab sisse kinosaalis näidatav meeleolukas Tanel Toomi 3D film. Inglise- ja venekeelsete subtiitritega filmi näidatakse iga 15 minuti järel. Kiirlift tõstab Sind Põhja-Eesti kõrgeimasse punkti vaid 49 sekundiga! Uste avanedes oledki Eesti ühes moodsamas, futuristliku disainiga näitusel. Vastavalt ilmastikuoludele saab kõrgusi trotsida 22 korrusel asuval väliterrassil (kõrgus 175 meetrit maapinnast). Kõrgusetrotsijatele on põrandasse ehitatud aknad, mille all haigutab 170 m tühjust – tunne nagu ripuksid õhus. Teletorni 1. korruse telestuudios saad saata vaid mõne minutiga valmiva videotervituse ja
Kiirendust tähistatakse a ga arvutatakse valemiga a =( v - vo) / t kus v ( m/s ) - lõppkiirus; vo ( m/s ) - algkiirus; t ( s ) - liikumise aeg; a ( m/s2 ) - kiirendus. Kiirendusühikuks on võetud sellise liikumise kiirendus, mille puhul ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub ühes ajaühikus ühe kiirusühiku võrra. Mõned kiirendused a (m/ s2) Tramm 0,5... 1 Kiirlift 1... 2 Võidusõiduauto 5...10 Startiv auto 2... 6 Pidurdav auto - 4....-6 Inimese taluvus piir 100 Maanduv lennuk -5....- 8 Kosmoselaev 30...90 Teades keha algkiirust vo ja kiirendust a, saab ühtlaselt muutuva liikumise kiirus leida mistahes ajahetkel. Selleks tuleb kiirus avaldada kiirenduse valemist. v = vo + at , Ûhtlaselt kiireneval liikumisel kiirendus on positiivne arv ( + a )
* Kiirenduse tähis = a; valem = a = (v-v0)/t -) v = lõppkiirus; v0 = algkiirus; t = aeg; a = kiirendus -) v = at + v0 -) S = v0 * t + at2/2 -) S = (v2-v02)/2a * Kiirenduse ühik: [1m/s2] 4.1.2.1. Kiirenduse tabel: Liikuv keha Kiirendus (m/s2) Reisirong 0,35 Tramm 0,6 Kiirlift 0,9...1,6 Startiv sõiduauto Ford Escort RS 1600i 3,2 Pidurdav auto -4...-6 Startiv võidusõiduauto McLauren F1 8,7 Maanduv reaktiivlennud -5...-8 Vabalt langev keha Tartus ja Tallinnas 9,818 Startiv kosmoselaev 30...90
annaabi.ee 
