Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev-
Veaolukord protsessi käigus tekkivad takistused. Võib nii teenindaja kui kliendipoolne olla. Teenindaja : 1. Vabandamine, 2. Lahendused. Teeninduskeeles ei ole sõna ,,ei", vaid vabandus+pakkuda alternatiive+lõpus tänamine+tagasi kutsumine. Sageli viidatakse ka objektiivsetele põhjustele, kuid enamasti on vea taga siiski inimlik eksimus või muud subjektiivsed asjaolud. Muidugi on olemas ka nn objektiivseid vea põhjuseid näiteks tormi tõttu ei sõida kiirlaev või tekkis elektrikatkestus, kuid igale veale tuleb lahendusi leida. . Vea võivad põhjustada: · kliendi eksimus (unustas midagi, ei saanud aru, täitis dokumendi valesti jne) · klienditeenindaja eksimus (väär suhtumine, lubatu täitmata jätmine, vea tegemine arve kokkulöömisel, hoolimatus ja ebaviisakus jne) · mõne teise töötaja eksimus (nt eelmise vahetuse töötaja unustas midagi edasi öelda)
See toimus kuuendal tekil MES jaama juures, kus loeti meile sõnad peale, et päästevahendid peavad olema kohe seljas. Ülekaalulised (üle 140kg) ja imikute päästeveste saab infopunktist. Edasi liikusime konverentsi õppefilmi vaatama. Õpetati MES toru avamist ja langetamist, MES torust alla laskmist: küünarnukke ees hoides kiirus väheneb, allhoides suureneb. Esimesena laseb messjaama vanem, kes kinnitab messjaama toru parve külge ja siis tulevad inimesed. Seejärel veab kiirlaev inimesi täis konteineri eemale. Kui puudu jääb siis saab messist alla lasta veel kolm päästevahendit, mis ise avanevad. Need tõmmatakse taas esimese parve külge ja kõik kordub. Üldõppus toimub tavaliselt peale lõunat, seal on minu kohustuseks koguneda kogunemispunkti Golf, kirja panna oma häirenumber ja oodata järgnevaid juhiseid. 17
kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik.