uskunud, et nad võiks nii rumalad olla. Sellest tuleneb fakt, et paljudel meie seast puudub igasugune väärikus. Samuti eestlaste üheks suureks probleemiks on usu ja koostöövõime puudumine. Nii see tõesti ka on, puudub usk iseendasse ja teistesse, tihti ei austata koostööd teistega ning üritatakse oma eesmärkideni jõuda võimalikult palju vingerdades ja tihti seadusi rikkudes. Fakt, et eestlastel puudub usk tundub kiirlaenufirmade olukorra puhul küll vastupidine. Enamus SMS laenu kliente ju siiralt usub, et see aitab neid eesmärkide poole või aitab taastada nende majandusliku seisukorra. Kuid samas see kinnitab fakti, et eestlastel puudub väärikus. Meeleheitlikult on üritatud neid teemasid inimestega arutada ja on avastatud, et täiskasvanud inimestel on väga hägune arusaam sellest, mis on intress, kui palju on protsent ja kuidas seda arvutada, kuidas teenivad pangad raha ja nii edasi
esitamata 2012. a majandusaasta aruanne, seega selle aasta kohta info puudub. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudeid on majandusaasta aruannetes kajastanud üksnes väike hulk ettevõtteid. Tuvastatud 123 ettevõttest olid vastavad andmed 2011. aastal olemas 33 ja 2012. aastal 25 teenusepakkuja kohta. Olemasoleva info alusel on keskmine kahjususe määr 14,6% aastal 2010; 13,1% aastal 2011 ja 21,6% aastal 2012. Swedbanki andmetel on kiirlaenufirmade probleemsete laenude osakaal küllalt erinev, suurusjärgus 13-36%.4 Läti pangandussektori-välisel laenuturul oli 2013. a I poolaastal tähtaegselt tagasilaekuvate kiirlaenu-nõuete osakaal 65% ehk ca üks kolmandik nõuetest olid probleemsed5. See vastab päris hästi hinnangutele, mida Eesti finantssektoris tegutsejad on andnud kiirlaenuäri spetsiifika kohta Eesti turul – makseviivitusse satub kolmandik väljaantud laenudest
kolmekordset keskmist krediidi kulukuse määra. See väärtus on suurusjärgus 25-30%. Näites 2.7.14 variandi a) puhul leitud 96% intressimäära puhul on krediidi kulukuse määr 300,29% (vt http://www.smsraha.ee/), mis selgelt ületab vastuvõetud seadusega määratud piiri. Seega võib laenuvõtja sellist intressi mitte maksta ja selle kohtus vaidlustada. Sms-laenu krediidi kulukuse määr 300,29% pole midagi erakordset, sest veebist võib kiirlaenufirmade kodulehekülgedelt leida märgatavalt suurema (isegi tuhandetesse protsentidesse ulatuva krediidi kulukuse määraga) laenuvõtmise võimalusi. 2.7.6. Hoiused. Säästmine Kui tekib ülejäävat vaba raha, mida ei ole vajadust koheselt ära kulutada, siis tuleks valida säästmiseks sobivaim viis, mis võimaldaks säästetavalt rahalt võimalikult palju teenida. Kõige levinumaks raha hoiustamise viisiks on tavaline arvelduskonto ehk nõudmiseni hoius (current account / demand deposit)
annaabi.ee 
