Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirjooksjate" - 3 õppematerjali

Teadustöö analüüs ja retsenseerimine-teadustöö metoodika
4
rtf

Teadustöö analüüs ja retsenseerimine, teadustöö metoodika

TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut .......................... Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju,

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
56 allalaadimist
INKAD
4
docx

INKAD

teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid. Üksteisele teateid edastavad treenitud kiirjooksjate salgad võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele. *Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
6 allalaadimist
Eesti tipp sprinterid 1900-2008
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 ­ 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. · Eesmärk Alarühma eesmärk on kiirjooksu perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippjooksjatele kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Pekingi 2008. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti kiirjooksualade kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti kiirjooksjate hea nimi maailmas. Alarühma edu eelduseks on tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased, kiirjooksu knowhow olemasolu, traditsioonid, sponsorite huvi ala arendamiseks. Kiirjooksu alarühma juhtimine Alarühma juhiks on müügi ja juhtimiskoolitusfirma Vain SMD konsultant ja Eesti 60 m tõkkejooksu rekordiomanik Aivar Haller. Alarühma juhi kohustuslikud töölõigud: * kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine;

Sport → Kehaline kasvatus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun