suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. 3. Positronemissioonitomograafia PET näitab millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. 4
ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla
Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte. Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist. 3