Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirikseente" - 5 õppematerjali

Seened
22
pptx

Seened

aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2 ● Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. ● Seenhaigused, mis tabavad inimesi ja loomi on järgmised: dermatomükoos, kandidoos, mükoos, soor

Bioloogia → Seened
13 allalaadimist
Inimeste parasiitseened
8
odp

Inimeste parasiitseened

kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi nende punktide on veel see haigus ka nakkav. Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab mädakollete tekkimine. Kiirikseened on looduses laialdaselt levinud; inimesel leidub neid suuõõnes ja seedekanalis. Mikroskoobiga vaatlemisel meenutavad nad väliskujult seeni, raku ehituselt aga baktereiddutse. Kiirikseente tungimisel kudedesse areneb pikkamööda tihke põletikukolle, mille kohal olev nahk muutub lillakaspunaseks ja paiguti mulgustub. Inimesel puhkeb aktinomükoos enamasti suu ümbruses ja kaelal, võib aga esineda ka siseelundites. Aktinomükoosi vältimiseks tuleb hambad korras hoida. Ei tohi närida kõrsi ega viljapäid, sest neil võib leiduda kiirikseeni. Loomadest haigestuvad aktinomükoosi sagedamini veised ja sead. TÄNAME KUULAMAST! Greete-Caisa Allik, Eero Maling

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Lühireferaat seenhaigustest
6
docx

Lühireferaat seenhaigustest

Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel elavad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni taba ka siseelundeid (aktinomükoos). Kandidoos ehk kandidomükoos (pärmseenetõbi) on naha, limaskestade ja siseelundite seentõbi, mida tekitavad pärmseened. Inimene võib nakatuda puu- või juurvilja, saastunud esemete või nakatunud haigete kaudu. Pärmseente kahjustavat toimet tugevdab antibiootikumide pikaajaline kasutamine. Tekitab piiristunud limaskestakahjustusi, allergilisi

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
ASTELPAJU
3
doc

ASTELPAJU

Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Joonis 9.1 Cladosporium (vasakul) ja Chaetomium (paremal). Phoma (Joonis 9.2) esineb sageli seinte vahel, laepaneelidel, linoleumi tagaküljel, tsemendil, värvil, paberil, puidul, villatoodetel, toiduainetel. Õhusaaste tekitajana omab väiksemat tähtsust, kuna eosed ei levi hästi õhuvooluga. Kuivanud hallitanud materjalide mehaanilisel hõõrumisel lendub kergesti. Allergeen: Itüüpi allergia - heinapalavik, astma. IIItüüpi allergiline pneumoniit, kiirikseente sissehingamisest. Joonis 9.2 Phoma. Ulocladium (Joonis 9.3 vasakul). Sisetingimustes laialt levinud hallitusseen. Soodne kasvupind: kipsplaadi pind, paber, värv, tapeet, naturaalsed kiud; vajab arenguks palju vett. Allergeen: Itüüpi allergia heinapalavik, astma. Suurendab Alternaria hallitusseentele tundlike inimeste reaktsiooni. 165 Lisaks sellele esineb piirde pindadel õhumustust – liiva, tahma, nahaosakesi, õietolmu

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun