kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. (1) Joonis 1 Udu areng Estis on keskmiselt 50..70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel
tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi. Sellistest pilvedest tekib ainult nõrku sademeid.). Aluspinna jahtumisel võib tugeva efektiivse kiirguse tõttu jahtuda ka alumine õhukiht (tekib kaste, hall või nn kiirgusudu). õhk võib jahtuda otsese väljakiirgamise teel (seda soodustavad õhus olev veeaur ja tolmuosakesed; tekib udu). soe õhuvool võib puutuda kokku külmade pindade või esemetega (tekib vedel või tahke kirme, või nn advektiivne udu). 44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse?
annab somp sinaka varjundi. 34. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udusid liigitatakse tekke järgi: 1) Massisisesed udud (tekivad õhumassi sees) - Radiatsiooniudu e kiirgusudu - tekib, kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel - Advektsiooniudu - tekib, kui soe õhumass liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles
kohalik udu: tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane suur kõikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistõttu on neid Eestis tihti kevadel ja sügisel sisemaal, kõige sagedamini orgudes ja soistes paikades. Sedasorti udu hajub tavaliselt mõne tunni jooksul pärast päikesetõusu. Jäävaba mere kohale kiirgusudu ei arene, kuna seal on temperatuuri ööpäevane kõikumine väga väike. 1.4.1.2. Advektiivsed udud Eestis on kõige levinumad "sisserännanud" udud, mis ilmuvad kui soe niiske õhuvool liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti. Selliseid udusid nimetatakse advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu
See sõltub rõhust ja temp.Madalamates õhukihtides valitseva rõhu ja temp.juures a`=0,5-0,6 kraad/100m. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. radiatsiooni e. kiirgusudu: kui maapinna lähedane niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, saab alguse udu teke. Selgetel suveöödel on udu näha eriti soodes ja mujal madalamates niisketes kohtades. Selline kiht on mõnest meetrist kuni mõnesaja meetrini, 1 erandjuhul on 100-200 meetrit. Haihtuvad peale päikesetõusu. Sagedamini tekivad