(laenguta, väikese massiga osakesed). II etapp: prootoni ja neutroni ühinemine deuteeriumi tuumaks. III etapp: Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad heeliumiks ja see toimub Päikese sisemuses (Päikese tuumas), mis moodustab umbes 1/3 Päikesekerast. Päikese tuumas on temperatuur 10 miljonit kraadi ning seal toimuvad termotuumareaktsioonid ja vabaneb energia. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekiv energia meieni? Päikese tuuma ümbritseb kiirgustsoon, kus tuumas vabanev energia antakse edasi kiirgusena. Kiirgustsooni ümbritseb konvektsioonitsoon kuni Päikese pinnani välja, kus energia kandub edasi konvektsioonide teel, kus kuumad gaasipilved tõusevad pinnale, jahtuvad ehk annavad oma energia ära ja laskuvad sisemusse tagasi. Päikese pinnalt jõuab energia meieni kiirgusena (footonite voona). 9. Mida nimetatakse Päikese laiguks? Päikese laigud on tumedamad ja külmemad gaasipilved Päikese pinnal (temperatuur on 4000
*Sideeriline periood ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva suhtes *Sünoodiline periood ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. R= 1AU= 1,495 978 7*1011m M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 2500 km 6) kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese
• Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Kepleri II seadus • Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus • Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega 7. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. V: tuum 200,000 km T=15 000 000 K kiirgustsoon 300,000 km T=7 000 000 K konvektsioonitsoon 200,000 km T=2 000 000 K fotosfäär tekib nähtav kiirgus < 500 km T=5750 K - 5780 K Energia allikad: Termotuumareaktsioonid, H => He Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond
Kolmandat seadust tunti ka harmoonilise seadusena, kuna Kepler kasutas seda katses määrata ,,kerade muusika" täpseid reegleid ja esitada neid muusikalises kirjaviisis. Praegusel ajal kasutatakse kolmandat seadust, et kindlaks teha eksoplaneedi kaugus tähest, mille ümber see tiirleb. Kauguse määramine aitab kindlaks teha, kas planeet on sobilik eluks. 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. Struktuur Tuum 200,000 km; T=15 000 000 K Kiirgustsoon 300,000 km; T=7 000 000 K Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u
annaabi.ee 
