mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks. Pidevspektrid. Keha temp tõstmisel üle 500 kraadi see helendub. Siis paistavad kõik spektri värvid. Kõrgema temp juures tekib nn valge hõõgumine, mil võib tekkida pidev spekter, mis algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter pidevspekter on tingitud leegis leiduvatest osakestest. Joonspektrid. Erinevad gaasid annavad
neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid. Aga kuidas tekib pidev spekter? Miks nüüd iga aatom ei kiirga ainult kindlate lainepikkustega valgust? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energiatasemed ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu üksikus, "normaalses" aatomis.. See on kursuses
keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav).
Vesinikuaatomi spektrijooned ei asu korrapäratult, vaid on koondunud teatud rühmadesse, mida nimetatakse seeriateks. Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Vesiniku aatomi spekter. Kvantmehaanika põhiidee · Bohri mudel osutus piiratuks ennustamaks keeruliste aatomite kiirgusspektreid, miks mõned spektrijooned on lõhenenud, miks mõni joon on laiem, kui teine · 1924 Louis de Broglie hüpotees kõigil osakestel on lainelised omadused (kiirgusspektrite omadusi saaks sellisel juhul seletada lainetele iseloomulike nähtuste difraktsiooni ja interferentsi abil) Massiga m ja kiirgusega v liikuvale osakeksele vastab lainepikkus h = mv Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena
P*V = n*R*T 9. Aine koostise püsivuse seadus. igal puhtal ainel on püsiv koostis sõltumata tema saamisviisist või leiukohast. 10. Aatomi mass ja aatomkaalud ning molekulkaalud. Aatomi mass on kontsentreerunud põhiliselt tuuma, samas on tuum kogu aatomi mõõtmetega võrreldes väga väike. Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist. 11. Bohri vesiniku aatomi mudel ja aatomite kiirgusspektrite kujunemine. Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate. Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte. 13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone
võrrandile joon. 2.4 = kus, footoni sagedus, - Plancki konstant, = 6,63 10-34 . Elektromagneetilise lainetusele = kus, - valguse kiirus, - kiirguse lainepikkus, siis = Vesiniku kiirgusspektrite analüüsil tõestas Nils Bohr eksperimentaalselt, et vesiniku aatomis on elektronil lubatud vaid diskreetsed energianivood. Need eksperimentaalselt saadud lubatud energiaväärtused vesiniku aatomis on arvutatavad Bohri valemiga 2 2 4 13,6 = - 2 2 = - 2
annaabi.ee 
