Aja ja ruumi efektid gravitatsiooniväljades avalduvad väga selgesti ka järgmises katses. Näiteks oletame, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised: ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus
( Silde 1974, 153-157 ). 1.2.2.5 Spektrijoonte punanihe gravitatsiooniväljas Oletame nüüd seda, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised: ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole.
Aja ja ruumi efektid gravitatsiooniväljades avalduvad väga selgesti järgmises katses. Näiteks oletame, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised: ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus
annaabi.ee 
