..10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive seisundis on mõne tasemepaari hõivatus vastupidine: kõrgem tase on asustatum. · Pöördhõivestatud aatomite kogumis ületab stimuleeritud kiirgusaktide sagedus
värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk spontaanne kiirgus 3.stimuleeritud kiirgus(footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed) Laserid-on eriliiki valgusallikad,milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe (L-light,A-amplification by, S-stimulated, E-emission of, R-radiation ehk
1. Elektri kvaliteedi mõiste Jaguneb pinge kvaliteediks ning elektrivarustuspidevuseks. 2. Elektromagnetilise ühilduvuse mõiste Hõlmab elektrivõrgu ja muude elektriseadmete häiretundlikkust ja häiringute tagasimõju. El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge
.......................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus...................................................................................
4) Ortograafilised sademed (õhu tõus, jahtumine, kondenseerumine ja sademete teke) mäestiku tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu. Kiirguslik udu tekib peamiselt öösiti või varahommikul, päevaks hajub. 2. Advektiivsed udud- kui nt soe ja niiske õhk liigub külma aluspinna kohale ja õhk jahtub kastepunktini. Advektiivsed udud on kiirguslikest püsivamad ja võivad esineda ka päeval-p Sademetekke protsessid 1
sagedamini suvel Atmosfäärielekter Ioon on elektrilisel laetud osake molekul vms mis moodustavad elektronidega liikumisel primaariooni ( molekul + elektron) . Primaariooni võivad liituda aerosooliosakestega , mison õhus hõljuv gaasikogum pmst (võivad laengut omada). Aerosool on kandev gaas + osakesed . Udu näiteks. Igas maalähedases kuupsentimeetris on umbes 400 laetud osakeste paari . Igas sekunds tekib umbes 10 ioonipaari juurde , mille põhjused on kiirguslikud st mingi kiirgus lõhub molekule kuskil. Kolm peamist ioniseerivat gaasi on : Radoon ( 6 ioonipaari/s ) , gammakiirus( 2 ioonipaari/s) ja kosmiline kiirgus (2 ioonipaari/s) . Radoon on inertne gaas ja see omadus on üldse väg oluline maalähedase kihi ioniseerimisel. Isotoop - Erineb põhiaatomist neutronite arvu poolest tuumas ja seega ka massiarvu poolest. Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud.
annaabi.ee 
