Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1987. aastal esimese elementaarosakese- elektroni. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron- J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a Neutron- J. Chadwick 1932. a Meson Neutroni beeta-lagunemisel eralduv neutriino kiirguskvant footon 3 Elementaarosakese mõiste Sõnal elementaarne kaks tähendust- lihtne ja millegi koostisosa. Tavaelus mõistetakse osakese all mingit väikest ainetükikest- see võiks olla kas liivatera, haavel, kuulike, hernes vms. Me võime nende osakeste küljest tükikese ära napsata või maha viilida, osakeste aineline iseloom sellest ei muutu. Küll aga on nad individuaalselt erinevad ja kordumatud
Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon 4 Vastastikmõjud Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning
E.Kyrö(1993) sõnul , on osooni tekkeprotsess aktiivseim umbes 50 km kõrgusel. Samas ei ole seal osooni kontsentratsioon väga suur, sest neeldumata kiirguse arvel toimub ka aktiivne osooni lagunemine. Kui osoon üldse ei hävineks, siis peaks mõne aja pärast kogu madal- ja keskatmosfääris leiduv hapnik muutuma osooniks. Tegelikult see siiski päris nii pole. E.Kyrö(1993) sõnul on osooni molekul tunduvalt ebastabiilsem kui hapniku molekul. Teda mõjutab ka lähiinfrapunane kiirguskvant, mille lainepikkus on väiksem kui 1200 nm. Seega võib öelda, et samal ajal kui ultravioletne kiirgus lõhub hapniku molekuli , lõhub ta ka osooni molekule. Toimub vastassuunaline fotodissotsiatsioon. E.Kyrö(1993) andmeil , kujutas esimesena Chapman 1930 -ndail seda dünaamilist protsessi järgnevalt. O2 + hv -> O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1) O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2) O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3) O2 + O -> O2 + O2 (4)
Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni. Avastati 1963.a. M. Gell-Manni ja G. Zweigi poolt. Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon VALGUSE KIIRGUMINE JA NEELDUMINE 1. Selleks, et elektron läheks suuremale orbiidile, peab aatomis energia neelduma. 2. Suuremalt orbiidilt väiksemale tulles aatom kiirgab energia hulga energia kvandi. 3. Tavaliselt on elektron kõige väiksemal orbiidil. 4. Suuremal orbiidil on elektron 10-8 sekundit. 5. Kiiratavat energiakvanti tajume meie valgusena. 6. Joonisel on kujutatud H, Na, Fe kiiratavad valgused spektrid.
b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine).
b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab ta sealt ka tagasi saama (ainult sel juhul säilib soojuslik tasakaal, muul juhul toimub kehade soojenemine või jahtumine).
E.Kyrö(1993) sõnul , on osooni tekkeprotsess aktiivseim umbes 50 km kõrgusel. Samas ei ole seal osooni kontsentratsioon väga suur, sest neeldumata kiirguse arvel toimub ka aktiivne osooni lagunemine. Kui osoon üldse ei hävineks, siis peaks mõne aja pärast kogu madal- ja keskatmosfääris leiduv hapnik muutuma osooniks. Tegelikult see siiski päris nii pole. E.Kyrö(1993) sõnul on osooni molekul tunduvalt ebastabiilsem kui hapniku molekul. Teda mõjutab ka lähiinfrapunane kiirguskvant, mille lainepikkus on väiksem kui 1200 nm. Seega võib öelda, et samal ajal kui ultravioletne kiirgus lõhub hapniku molekuli , lõhub ta ka osooni molekule. Toimub vastassuunaline fotodissotsiatsioon. E.Kyrö(1993) andmeil , kujutas esimesena Chapman 1930 -ndail seda dünaamilist protsessi järgnevalt. O2 + hv -> O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1) Equation 1 O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2) Equation 2 O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3) Equation 3
annaabi.ee 
