Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
selleks "Tähetorni kalender". KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008
· 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. · 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. · 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. 7 · 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. Kasutatud materjal http://et.wikipedia
tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse? On kiirgusenergia hulgad, mis langevad pinnaühikult (cm2) vaadeldava ajavahemiku kestel. Kasutatakse paljudel klimatoloogiliste ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel. Kiirguskliima 1. mida mõistetakse solaarkliimana? Päikese kiirgusenergia hulk, mis jõuaks aluspinnale atmosfääri puudumise korral, võimaldab arvutada temperatuure, mis esineksid sel juhul ühtlasel aluspinnal. Niisugusel tingimustel saadud t nim solaartemperatuuriks, sellist päikesekiirguse ja solaartemperatuuride režiimi aga solaarkliimaks. 2. millist kliima karakteristikut arvutatakse solaarkliima põhivalemi järgi?
1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel. Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult
annaabi.ee 
