Soojus võib levida kolmel moel: I. Soojusjuhtivus puhul levib soojus keha osakeste vahetu kontakti teel, seda eeskätt tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda suurem mida kõrgem on keha temperatuur. Soojus muutub kiirgusenergiaks ja levib elektromagneetilise lainetusena, mis muundub neeldumisel uuesti soojuseks. IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib esialgu jää ja vee segu, hiljem muutub kogu jää veeks kuid temperatuur on ikka 0 kraadi
kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike soojuse mõõtühik, sellepärast seda söötmispraktikas ei kasutata. (Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on
elektromagnetkiirgust tekitada võimaldavaid protsesse. Laseri meetodeid rakendatakse näiteks ainete ( sealhulgas boraanide ja freoonide) sünteesimiseks, sarnaste omadustega lisandite eraldamiseks puhastatavast ainest, eri isotoopide sarnaste ühendite üksteisest eraldamiseks ning lokaalseks pinnatööstuseks ja katmiseks. On kemolasereid, mille keemilise reaktsiooni energia otseselt ja lisaenergiata muundub kiirgusenergiaks.27 26 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 114-115 27 Sealsamas, lk 180-185 17 6. HOLOGRAAFIA Gaaslaseril on võime katkematult kiirata heledat, äärmiselt koherentset valgust. Seda väärt omadust pööras oma kasuks uut liiki fotograafia, mida nimetatakse holograafiaks, sest ta kasutab kolmemõõtmelise kujutise andmiseks ära kogu optilise informatsiooni objekti kohta.
· analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. Töö on jaotatud kahte peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid taastuvenergia allikaid ning teises esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs. 4 1. Taastuvenergia 1.1 Päike Kokkuleppelises ruumis nimetusega Päikesesüsteem on päike suurim täht ja suurim energiaallikas. Päikese energia jõuab maale kiirtena ja sellist energialiiki nimetatakse kiirgusenergiaks. Elektrienergiat saab maale jõudvast päikese kiirgusenergiast muundada inimsilmale nähtavast kiirgusest ehk valgusest ja inimsilmale nähtamatust kiirgusest ehk soojusest. (taastuvenergia ettevõte 2009) Teoreetiliselt saab kogu maailma praeguse energiatarbimise kätta päikesepaneelidega alal 700 km x 700 km. (Taastuvenergia käsiraamat 2009) Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab
annaabi.ee 
