Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiirevoolulist" - 5 õppematerjali

Harjus
2
rtf

Harjus

ja elutseb vaid mõnedes jõgedes - kõige rohkem Narva jões, ka Ahja ja Piusa jões ning piiratud hulgal vähestes Põhja-Eesti jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul kombel harjuse kodujõkke kudema satub. Harjus koeb tavaliselt mais

Loodus → Loodusõpetus
3 allalaadimist
Kalade looduskaitse eestis
2
sxw

Kalade looduskaitse eestis

Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund. Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete isaharjuste vahel kudemisaladeks

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Referaat - Ebapärlikarp
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. See saigi üheks põhjuseks, miks valisin teemaks just need imelised veelise eluviisiga loomad. Referaadis püüan anda ülevaate ebapärlikarbi morfoloogiast, paljunemises, elupaikadest ja kaitsest. Lühidalt kavatsen peatuda Margaritifera m. põlvnemisel ja mitmekesisusel

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
EESTI MAGEVEEKALAD
13
doc

EESTI MAGEVEEKALAD

HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed- liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Sugukond tintlased. MERITINT. (suur suu, sale, sabauim sügava väljalõikega) 3 PEIPSI TINT (suur suu, sale, silmad suuremad, kui meritindil) Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks"

Loodus → Looduskaitse
36 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Porto Monizi Municipaal linnavanem võttis võimu üle 1998. aastal ja restaureeris selle akvaariumiks. Madeira akvaarium koosneb 11-st veekonteinerist, kõige suurema mahuga konteiner võib mahutada ja hoida 500,000 liitrit soolast vett. Aquapark Veepark Kui sa otsid kogu perele meelelahutust, siis mine pooleks päevaks veeparki, mis asub Santa Cruzis. Park mahutab üle 1000 inimese, kaasa arvatud ujulad, kolme waser-slides, nelja kiir - liumäge, ühte kiirevoolulist bermuuda kolmnurka, järve auku, laiska jõge, laserbasseini ja ühte laste veeparki. Avatud iga päev 10.00-18.00. Aquapark Veepark Ribeira da Boaventura 9100-138 Santa Cruz Helikopteri lennud Kui tahad teada saada arhipelaagi suurust, on võimalus reserveerida helikoptri lend ja nautida Madeira vaatamisväärsusi õhust. Heliatlantis on firma mis organiseerib helikopteri taksoteenuseid Funchalist erinevatesse kohtadesse, mille sisse on arvatud Madeira saare tutvustamine. PORTO-SANTO

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun