Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiiretoimeliste" - 5 õppematerjali

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS-KOK-JA ASTMA
13
docx

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA

Kasutatakse ka kombinatsioonravi. Ravimite manustamiseks kasutatakse inhalaatoreid. (Kopsuliit.ee) Põletikuvastase ravi korral inhaleeritakse enim hormoonravimed ja antileukotrieene aerosoolina või pulbrilises vormis. Kaks peamist bronhe lõõgastavate ravimite rühma on: beeta2 ­ agonistid ja antikolinergilised preparaadid. (Astma.ee) Bronhilõõgastid jaotatakse toime saabumise kiiruse ja toime kestvuse alusel kiiretoimelisteks ja pikatoimelisteks bronhilõõgastiteks. Kiiretoimeliste bronhilõõgastite toime ilmneb juba esimese viie minuti jooksul. Pikatoimelisi bronhilõõgasteid kasutatakse astma püsiravis koos põletikuvastase ravimiga, milleks tavaliselt on inhaleeritav glükokortikosteroid. Sellisel juhul inhaleeritakse pikatoimelisi bronhilõõgasteid regulaarselt 1 ­2 korda päevas ja nende toimel tekib kauakestev hingamisteede silelihaste lõõgastus. (Astma.ee) 2.8. Sümptomid Levinumad sümptomid astma puhul on kiunuva hingamise hood

Meditsiin → Silmahaigused
96 allalaadimist
Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega
64
docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

(VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned:  Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid  Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis  Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst)  Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor)  Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid  Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles  Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele  Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965)

Informaatika → Süsteemiteooria
37 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

mudeleid. Staatika- ehk skalaarmudelid: kirjeldavad hästi mootori püsitalitlust ning sellele lähedasi kvaasistatsionaarseid talitlusi. Need mudelid põhinevad mootori pingete ja voolude ning momendi keskväärtuste arvutamisel mootori ühefaasilise aseskeemi põhjal. Juhul kui mootori kiirus on konstantne või muutub väga aeglaselt võrreldes elektriahelas toimuvate protsessidega, kirjeldab staatikamudel mootoris toimuvaid protsesse piisava täpsusega. Kiiretoimeliste, valdavalt dünaamilistes talitlustes töötavate ajamite korral pole staatikamudel aga rakendatav. Staatikamudeli korral käsitletakse mootori elektrilisi olekumuutujaid üksnes ajaliste muutujatena liikumatus koordinaadistikus, mistõttu selline mudel ei selgita pöördemomendi tekkimise füüsikalisi põhjuseid. Aseskeemi ja tema alusel koostatud võrrandite abil saab arvutada kõik asünkroon- mootorit iseloomustavad suurused. Seejuures loetakse sisendmuutujateks toitepinget

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

astonish you, is only an assemble of a number of good conductors of different sorts arranged in a certain way" Alessandro Volta Universaalse toiteallika ja elektrimootori koostoime sõltub otseselt elektriajami süsteemist, mis muundab elektrienergia koormusmasina võimsuseks. Eriti kiiretoimeliste lülitusseadmete kättesaadavus ja digitaaltehnoloogia edusammud on viinud jõupooljuhtmuundurite tormilisele arengule. Neli peamist jõupooljuhtmuunduri tüüpi, mida kasutatakse elektrimootorite toiteks, on kujutatud joonisel 1.1. Need on: · vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid, mis muundavad vahelduv-sisendpinge Us reguleeritavaks alalis- väljundpingeks Ud ja vooluks Id (joonis 1.1, a)

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Kiiretoimelised väetised Kiiretoimelistes väetistes sisalduvad taimetoitained on kas kõik või vähemalt osa nendest vees lahustuvad. Sellistes väetistes sisalduvad toitained on taime jaoks kasutusvalmis niipea, kui nad on lahustunud kasvupinnases leiduvas vees. Selliste väetiste mõju kestus oleneb toiteelementide tarbimise intensiivsusest taimede poolt, aga ka toitainete kasvupinnasest väljauhtumise intensiivsusest. Tavaliselt kestab kiiretoimeliste väetiste mõju kuni paar kuud. Sellistes väetistes leidunud toiteelementide koguse vähenemine väljendub väga selgelt ka kasvupinnase elektrijuhtivuse arvväärtuste muutumises: väetamise järel ilmnenud suhteliselt kõrge juhtivus langeb küllalt kiiresti mõõdukale tasemele. Kiiretoimelised väetised võivad esineda nii liht- kui kompleksväetistena (sisaldada kas ainult üht või mitut toiteelementi) ning neid võib kasutada nii kasvupinnasesegude

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun