moodustasid närvikoe. Esimene algeline närvisüsteem, mis sellistest rakurühmadest moodustus ja rakkude vahel informatsiooni edasi kanda suutis, kannab nimetust närvivõrk. Närvivõrk on ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid
erinevused linnaehituses väga suured, oli ikkagi 17.sajand selleks ajaks, mis tõi suure murrangu linnaehitusse. Linnu hakati rekonstrueerima igal pool , nii seal, kus absolutistlik võim tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan. Roomast kujunes barokiajastu linnaehituse näidis. Kiiretaoliselt hargnevate tänavate süsteem sai iseloomulikuks ka teistele barokiajastu linnaansamblitele, kuigi tänapäeval vihjatakse ka sellele, et ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate süsteemi rakendati esmakordselt mitte Roomas vaid Torinos. Just tänu selle arhitekti, urbanisti, inseneri, oma ajastu geeniuse komplekssele ja loogilisele lähenemisele muutus Rooma linnaehituskunsti tõeliseks näiteks, milleni edaspidi pürgisid kõik planeerijad. 3
Marseljees (Prantsusmaa hümn) 24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi "laulmist väärt" ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all. radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust. bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal avenüü - lai puudega ääristatud tänav, mis algselt pidi suubuma kindlasse sihtkohta. esplanaad - kindluse ja linnamüüri vahel asetsev vaba väli kaitsjaile hea sihtimis-võimaluse andmiseks. Lai tänav puude varjus, jalutustänav. prospekt - perspektiivne kaugvaade maastikust või linnast, lavapildi tagapõhi, sirge ja lai linnatänav.
eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp). Närvikoe (нервная ткань) - erutuvus arenes erinevates rakkudes erineval määral, kuni info vastuvõtmise, töötlemise ja vahendamisega hakkasid tegelema eriliste omadustega rakud ja rakurühmad, mis omavahelise ühendusete baasil moodustasid närvikoe. Närrivõrk (нервная сеть) - ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid selles levivad takistamatult igas suunas. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteem - erinevad tüüpi närrirakud spetsialiseerunud erinevate funksioonide täitmiseks, moodustades närviteid ja infotöötluskeskusi. 7 - Refleks - käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem - lülilise keha pea- ja sabaosa on eristeteved, nel kujunevad ka esimesed meeleorganid (физ
annaabi.ee 
