Maa ilise tsioo värin kaug ni, t ate use tuva m Kasu stam õõtmis isek eks s ad usal Biolo o Saab gias Loom mõõta l ade ihas kuts te t umin kiirendu Kasu e st ad usal Töös t Mas used in Vibr ate elue atsio a oni m määra t äära m mise iseks Kasu ks
Selleks, et keha liikumisolek oleks muutumatu, peavad kas teised kehad puuduma või nende mõju olema kompenseeritud: ( ) Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus: Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral, kui kehale mõjub jõud, liigub keha kiirendu- sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. Vastastikmõjus olevad (kaks) keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega:
hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see nähtus ongi kehade soojusjuhtivus. Difusioon on ainete iseeneslik segunemine ja soojusjuhtivus on ainete omadus soojusenergiat üle kanda, mõlemad protsessid on isetoimuvad, soojusjuhtivuse korral toimub energia kandmine, kuid difusiooni korral kandub aine laiali. 42. Kiirendus on: Valem, ühik. Kiirendu näitab kiiruse muutmise kiirust antud ajahetkel. m/s sekundis. v=vo+at. jõud, kiirus ja kiirendus on vektorid, millised omavahel seotud otseselt. Jõud ja kiirendus on omavahel otseselt seotud, sest jõud annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1 m/s2. F=m*a. 43. Mis on seisvad lained ja mille poolest nad tavalisetest (jooksvatest) lainetest erinevad? Seisvad lained tekivad kui: Seisev laine ei ole laine selle sõna tavamõttes,
Objekt on ainult siis tõeliselt kaaluta olekus, kui ta asub null gravitatsiooni väljas. Maa ja Kuu vahel on punkt, kus Maa ja Kuu gravitatsiooniväljad vastastikku tasakaalustuvad ja objektid seal on kaalutud. Maa orbiidil tiirlev kosmoselaev liigub raskusjõu mõjul kiirenevalt oma orbiidi tsentri suunas. Sellepärast tunnevadki kosmonaudid kaalutust nad on vabas langemises. Seda tunnet võib tajuda ka Maale lähemal lennukis, mis lendab mööda paraboolkõverat allapoole suunatud kiirendu- sega g. Sellesama efekti mõõdukam versioon on see, kui vankrit ,,Ameerika mägedes" kiirendatak- se allapoole. Vaba langemine toimub siis, kui kukkuvale kehale mõjub ainult raskusjõud. Maa peal on vaba langemine harukordne, sest õhutakistus osutab langevale kehale mõjuvale raskusjõule vas- tupanu. See on põhjus, miks sulg langeb Maa atmosfääris palju aeglasemalt kui näiteks kivi. Lange- varjurid tunnetavad täielikku raskuskiirendust ainult mõnel hetkel pärast hüpet lennukist
annaabi.ee 
