Ma ärkasin kui välja oli veel hämar. Mu kõhtu näpistas nälg ning ma otsustasin eile korjatud seente ja marjadega keha kinnitada. Pärast mahlakat söömaaega kergendasin ma end hüti kõrval ning otsustasin metsa minna, et elajaid püüda. Ma tõmbasin hirvenaha ümber piha, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puuoda ja suundusin metsa, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab mind mööda maad, kiirendasin ennast tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis mind jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu mind jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Võtsin oda kindlamini pihku ja suskasin kõigest jõust elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusin koduteele, valgus
puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli väga pime. Valgustid ei põlenud ning valitses täielik vaikus, justkui elaksin selles maailmas üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid samme. Vaatasin koheselt seljataha, seal oli mees. Ta oli mulle piisavalt lähedal, et näha ta nägu. Tal olid suured prillid ja must habe, näoilme oli hirmuäratav. Tal oli üks käsi selja taga, nagu tal oleks midagi varjata. Kiirendasin silmapilkselt oma samme. Tema kiirendas samuti. Külmavärinad jooksid üle mu keha. Mul tuli hirm nahka. „Kas ta jälitab mind?“, mõtlesin ning alustasin jooksmist. Kuulsin jooksusamme, ka tema oli hakanud jooksma. Ma jooksin nii kiiresti kui suutsin, kuid mu pea käis veel ringi siidri joomisest ning seepärast ei olnud ma väga kiire. Peagi jõudis ta mulle järele ja haaras jõuliselt mu käest kinni. Ta võttis teise käe selja tagant välja. Tema käes oli lihahaamer
Oli väga kuum vaatamata tuulele rannikult, see ei näinud välja nagu ohtlik sündmus. See oli passiivne mäng. Ma nägin aga võimalust, see oli üks nendest piltidest, mis lihtsalt ilmub mu pähe, üks neid kiireid stseene, mis käivad kiirelt läbi mu pea, mida ma ei ole kunagi osanud seletada. Jalgpall ei ole midagi, mida sa plaanid. Jalgpall lihtsalt juhtub ja otsese puutega tõstsin ma palli üle kaitsja, üks nendest küünalpallidest mil tead, et oled täiuslik ja ma jooksin. Ma kiirendasin kahest kaitsjast mõõda ja sain palli mõned meetrid kastis ja tulin täiuslikus positsioonis, et lüüa kannaga palli. Ma lõin kannaga palli üle teise kaitsja ning sain löögile . Ja hetkeks sa mõtled.. sul on aega mõelda kuigi see kestab kümnendsekundi : Kas see on värav? Läheb see mõõda ? Aga ei, ma lõin palli võrku. See oli üks ilusamaid asju mida ma teinud olen ja ma jooksin üle värava, käed väljasirutatud ja karjusin
annaabi.ee 
