Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. (Schmidti kaamera 1930) Teiste lainealade teleskoobid - Kaugete taevakehade poolt kiiratavaid raadiolaineid, röntgenkiirgust ja gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil.
Kemoluminesents - Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega). Kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju energia nivoosid Hg aatomites). Suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori. Luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust
Luminesents lambid e. päevavalguslambid: - klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga - Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega) - kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju E UV energia nivoosid Hg aatomites) - suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori - luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust
37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu. Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud osakeste kimp ja jälgida nende trajektoori muutumist. Osakesed peavad olema küllalt väikesed (muidu ei kõverdu trajektoor märgatavalt) ja uuritava aine kiht võimalikult õhuke (et vähendada kahe- ja rohkemakordsete hajumiste osa). Rutherford kasutas radioaktiivse preparaadi (raadiumi) poolt kiiratavaid alfa-kiiri ning üliõhukeseks leheks valtsitud kulda. Arvutuste lähteandmeteks olid alfa-osakese q/m erilaeng ning kulla tihedus ja aatommass. Alfa-osakeste kiiruse määras kiirendava elektrivälja potentsiaal ,nende arvu kindlaks teha tsinksulfiidiga kaetud ekraanil ilmuvate sähvatuste järgi. Määratavaks seoseks oli kõrvalekaldunud osakeste suhtelise arvu sõltuvus kõrvalekaldenurgast. Hajunud osakeste tegeliku nurkjaotuse täpne vastavus punktlaengute väljast arvutatule ongi katse
välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid.
annaabi.ee 
